Rannarootslased
Allikas: Vikipeedia
Vajab toimetamist |
Rannarootslased (harvem: eestirootslased) olid Eestis keskajast kuni 1944. aastani elanud rootsi keele eestirootsi murret kõnelevad inimesed. Vähemal määral tarvitatakse sõna tänapäeval Eestis ja Rootsis elavate rannarootslaste järeltulijate kohta.
Rannarootsi asustusalad, oma kõnepruugis Aiboland, paiknesid peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Ainult rootsikeelsed alad olid Ruhnu, Vormsi, Osmussaar, Noarootsi poolsaar ja valdav osa tänapäeva Noarootsi vallast.
Rannarootslased, baltisakslased ja juudid olid sõdadevahelisel ajal Eestis ainsad kultuurautonoomiat omavad vähemusrahvused. Rannarootslaste kultuurautonoomia taastati 2007. a. alguses.
[redigeeri] Rootsikeelsed kohanimed
Ka tänapäeval kehtivad Eestis endistes rannarootsi asustuspiirkondades nii eesti- kui rootsikeelsed kohanimed. Sealjuures puuduvad näiteks Vormsi saare küladel eestikeelsed nimevasted.
- Noarootsi - Nuckö
- Osmussaar - Odensholm
- Ruhnu - Runö
- Vormsi - Ormsö