Romuva
Allikas: Vikipeedia
Romuva on Leedu ristiusustamise-eelsel rahvausundil põhinev usuline liikumine.
Organisatsiooni nimi Romuva on pärit Nadruvas asunud, muinaspreislaste poolt austatud ning ristisõdijate poolt 13. sajandil hävitatud pühapaigalt, mille asutasid kuningas Vaidevutis (457?–573) ja tema vend preester Prutenis (441?–573).
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Huvi muinasaegse omausu vastu hakkas tugevate katoliiklike traditsioonidega Leedus elavnema 19. sajandi keskel. Mõnede uurijate arvates inspireerisid muinasusundi huvilisi kristlikus keskkonnas visalt püsinud suvise pööripäeva pidustused. 20. sajandi teisel veerandil propageeris Leedu muinasusundit Jonas Beržanskis (1862-1936). Vilius (Wilhelm) Storosta (Vydūnas) (1868-1953) püüdis sünteesida teosoofiat ja Leedu paganlikku traditsiooni. Domas Šidlauskas-Visuomis (1878-1944) asutas usuühenduse nimega Visuomybė ('universalism') ning rajas 1929 Loode-Leedus Romuva nimelise templi. 1930 asutati meeste selts "Romuva" ja 1932 naisselts "Romuva vestaalid". 1967 rajas Jonas Trinkūnas seltsi, mis tähistas eelkristlikke tähtpäevi, kuid nõukogude režiim suhtus uuspaganlusse väga negatiivselt, paljud selle liidrid kannatasid repressioonide all ning 1970. aastatel Romuva tegevus vaibus. Organisatsioon taasasutati 1988. 9. oktoobril 1997 pühitseti Vilniuses Jonas Trinkūnas Romuva preestriks ning sai krivise tiitli. Ameti sümboli krivule andis talle üle Leedu seimi vanim liige ning omausu aktivist Algimantas Indriunas.
[redigeeri] Tänapäev
Vana Balti Usu Ühendus registreeriti Leedu justiitsministeeriumis mais 2002. Ühendus koosneb Vilniuse, Kaunase ja Moletai kogudustest, lisaks tegutsevad veel mõned kohalikud grupid. Neli Leedu seimi liiget on esinenud ettepanekuga lisada Romuva kümnele Leedu riigi poolt ametlikult tunnustatud usundile. 1995. a seaduse järgi peab uususund eksisterima 25 aastat, et talle laieneksid riigi toetused. Leedu viimase rahvaloenduse andmetel kuulub Romuva kogudustesse u 2000 liiget.
[redigeeri] Õpetus
Romuva usundi kesksed mõisted on harmoonia (darna) ja moraal (dora) ning looduse pühaduse ja esivanemate austamine. Romuva enda määratluse kohaselt on tegu "püüdlusega leida Leedu rahvale omaseid vahendeid hingelise valgustuse ja sisemise tasakaalu leidmiseks, olles salliv kõigi teiste usuliste liikumiste suhtes".
[redigeeri] Jumalused
- Laima – jumal-ema, inimeste kaitsja ja juhtija
- Žemyna – maa-ema, „üsk ja haud“, loomade ja taimede kaitsja
- Dievas – taevajumal, põllutöö kaitsja
- Perkūnas – ilma, mäe ja õigluse jumal
- Velnias – surnutejumal ja promiskuiteetne vembukas jumal
[redigeeri] Pühad ja tavandid
- Krikštas – vastsündinule nime andmine
- Vestuvės – kolm päeva kestev pulmatseremoonia
- Šermenys, laidotuvės – matuseriitused
- Kalėdos – talvise pööripäeva püha, uusaasta
- Pusiaužiemis – talihari
- Užgavėnės – talve ärasaatmine
- Velykos – kevadine pööripäev
- Jorė – tärkamisepüha
- Samboriai – külvipüha
- Rasa, Kupolinė – suvine pööripäev
- Rugių šventė – rukkilõikuse püha
- Dagotuvės – talivilja külvi lõpetus
- Vėlinės – sügisene surnute austamise periood, hingedeaeg
- Kūčios – talvise pööripäeva eelõhtu
Riituste keskpunkt on tulealtar aukuras, mida võidakse püstitada ka vabas õhus. Riitusel osalejad pesevad näod ja käed, laulavad ning süütavad tule, ohverdavad sööki, jooki ja lilli, laulavad ja palvetavad.
[redigeeri] Sümboolika
Romuva sümbol on stiliseeritud püha tammepuu kujutis kolme paari okste ning püha leegiga. Selle alla on ruunikirjas kirjutatud sõna romove, mis tähendab Romuva järgijaid.
