Arutelu:Teadus

Allikas: Vikipeedia

Arvan, et teaduse mõistega seoses on nii palju arusaamatusi, et nimest (ka teistes keeltes) tuleb rääkida selles artiklis.

Ma jätsin esialgu välja Leoni täienduse, et teadus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks, reaal- ja humanitaarteadusteks. See jaotus ei ole hästi põhjendatud. Teaduste klassifikatsioon on väga keerukas valdkond ja minu meelest sellest paari sõnaga lihtsustatult rääkida ei tohi. Andres 06:55, 11 Sep 2004 (UTC)

---

Artiklist on ilma põhjenduseta välja jäetud järgmine lõik:

Kitsamas mõttes nimetatakse teaduseks ainult loodusteadust (inglise keeles science või natural science).

Andres 12:03, 12 Sep 2004 (UTC)

Ei, siiski oli põhjendus, et tegemist on kordusega. Olen nõus, et siin on korduse elemente, kuid arvan, et selle kitsam tähendus on nii tähtis, et seda peab mainima. Andres 12:06, 12 Sep 2004 (UTC)

Vaidlen vastu Marxistliku käsitlust ei pea eraldi esitama!!!--Leon 12:08, 12 Sep 2004 (UTC)

Mis nimelt on marksistlik? Andres 12:11, 12 Sep 2004 (UTC)

---

kaheks suureks vakdkonnaks reaalteadused ja humanitaarteadused

See on vaieldav. Minu meelest peaks neist asjuat kirjutama eraldi ja põhjalikumalt. Andres 12:13, 12 Sep 2004 (UTC)

tee alalink alla ja lase käia --Leon 12:18, 12 Sep 2004 (UTC)

Ma arvan, et peaks sellest kirjutama allpool. Aga see on komplitseeritud teema, ma võib-olla ei suuda sellest kohe kirjutada. Mis oleks, kui jätaks teaduste klassifikatsiooni puudutava sisu algusest seni välja, kui me oleme mingil kujul valmis saanud teaduste klassifikatsiooni puudutava alajaotuse?

Kui Sa oled valmis diskuteerima, siis ei ole vajadust artikli lukustamiseks. Andres 14:52, 12 Sep 2004 (UTC)

1. See on probleem, et üritame kohe kõik paika saada. Asjalikust arutlusest ei keeldu kunagi. Arusaamatus on praegu teaduse jaotuse osas:

TEADUS - jaguneb 2: reaalteadused ja hum.tead - need omakorda alateadusteks ja teadusharudeks.

See on ainult üks võimalikest jaotustest, et teadus jaguneb reaalteadusteks ja humanitaarteadusteks. Aga see on minu meelest üks nendest jaotustest, mis on tekkinud argiteadvuse pinnal ning millel pole teaduslikku ega filosoofilist alust. Peale selle ju enamasti ei eeldata, et iga teadus peab olema kas reaalteadus või humanitaarteadus. Seetõttu ma leian, et sellist jaotust võib ju mainida seal, kus on spetsiaalselt juttu teaduste klassifikatsiooni kontseptsioonidest (ei ole ju olemas üldtunnustatud teaduste klassifikatsiooni), kuid ei saa seda mainida kui tõde kohe artikli alguses.

Edasi, sõna "teadus" on kahemõtteline, nagu ma püüdsin välja tuua artiklis Teadus: "teadus" tähendab nii teadust üldiselt kui ka konkreetset teaduslikku distsipliini, mida võib nimetada ka teadusharuks. On muidugi võimalik kokku leppida, et teadused jagunevad alateadusteks ja teadusharudeks. Aga siin on kaks probleemi. Esiteks pole minu teada need terminid üldtunnustatud. Teiseks on ju lootusetu jõuda kokkuleppele selles, milline on ühe või teise teadusliku distsipliini staatus selles hierarhias. Andres 16:16, 12 Sep 2004 (UTC)

2. Samaselt näen ka wiki kategooriaid. Teadus-real.t-füüsika-metallurgia-jne. Soovin näha ka real.t loetelu. Lugupidamisega --Leon 15:12, 12 Sep 2004 (UTC)

Kategooriate suhtes tuleb kokku leppida. Mis puutub reaalteaduste loetelusse, siis seda on raske koostada esiteks sellepärast, et on erinevad reaalteaduse mõisted ja teiseks sellepärast, et reaalteaduste nimekirja suhtes puudub üksmeel ja üldine kokkulepe. Andres 16:16, 12 Sep 2004 (UTC)

realteaduse (teduskeel) tähendus on ühene ja definitsioonis on selgelt öeldud millega tegu. (Pane skype ja arutelu kokku siis saab seletada) Leon 16:30, 12 Sep 2004 (UTC)

Miks Sa ei saa seda selgitada siin aruteluleheküljel? Andres 19:29, 12 Sep 2004 (UTC)

Tutvusin KATEGOORIATE lehega ja on selge miks me teaduse üle kempleme. Seal lehel on palju selliseid mõisteis mis tegelikult on alamõisted n~: jalgpall on spordi alamõiste. Arhiveerimise küsimused ~~ panin siia kuna üldine arutelu täis aga peaks seal olema.

---

Sellele artiklile ei kõlba kat. "Teadused", sest tegemist ei ole ühegi konkreetse teadusega. Vaja on uut kategooriat "Teadus", mis hõlmaks üldisi teadusega seotud mõisteid. Siim 21:11, 9 Dec 2004 (UTC)

Jah, nii on parem kyll. Ehkki muidugi teaduse määratluse ja selle juurde kuuluvate mõistetega tegelevad teadusfilosoofia ja teaduse sotsioloogia. --Oop 21:30, 9 Dec 2004 (UTC)

---

Olen viimasel ajal jaotanud teadust nii -- http://arutlused.raati.net/Arutlused/viewtopic.php?t=3 ..see on mu isiklik jaotus tõenäoliselt, aga suhteliselt põhjendatud ja paremini sõnastatav, kui humanitaar/reaalteadused.

---

Artikkel on väga vilets ja selle sisu kohati arusaamatu. Vaidlustamismärkuse eemaldamine praeguses seisus on küll kohatu. Siim 21:11, 10 May 2005 (UTC)

---

kasutades teaduslikku meetodit - reeglite süsteemi, mis peab tagama teadustöö võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse

Jutt teaduslikust meetodist on vaieldav, mistõttu seda ei tohiks minu meelest panna kohe esimesse lausesse. Pealegi ei eksisteeri see minu teada vähemalt mitte reeglite süsteemina. Andres 18:31, 11 mai 2005 (UTC)

Arvan, et meetod ongi põhiline, mis eristab teadust mitteteadusest, mistõttu meetodi nimetamine avalauses on kohane. Taivo 13:15, 12 mai 2005 (UTC)

Seda on näiteks Feyerabend tõsiselt vaidlustanud. Leian, et Vikipeedia ei tohiks sellistes vaidlusküsimustes kindlat seisukohta võtta. Sellepärast tulekski vaieldavaid punkte minu arvates käsitleda tagapool, kus neil saab pikemalt peatuda. Teaduse ja mitteteaduse eristamine on väga raske ülesanne, millel minu teada üldtunnustatud lahendust ei ole. Andres 14:22, 12 mai 2005 (UTC)

Arvan, et Feyerabendi teooria viib järjekindlal pruukimisel absurdini. Ta ju räägib, et pole põhjust pidada astroloogiat, nõidumist ja tänapäeva ebausku vähem tõesteks kui tänapäeva teadust, ning astub välja teadusliku maailmavaate levitamise vastu koolides, väites, et samavõrra tuleks õpetada mitteteaduslikke maailmavaateid (kristlikku, indiaanlaste, new age'i jne.) Selletõttu ei kvalifitseeru Feyerabend inimeste hulka, kelle sõnadel oleks minu jaoks väärtust. Taivo 15:02, 12 mai 2005 (UTC)

Feyerabendiga võib ju mitte nõustuda, kuid argumentidele tuleb vastata argumentidega. (Pean silmas, et vastata ei tule mitte tema järeldustele, vaid tema argumentidele: peab vaatama, mida ta täpselt räägib ja kuidas ta selleni jõuab.) Asi ei ole ainult Feyerabendis. Häda on selles, et pole õnnestunud välja tuua üldkehtivat teaduslikku meetodit. Mis tahes punkt, mida teaduslikule meetodile omistatakse, ei leia järgimist kõikidel neil juhtumitel, kus kiputakse nõustuma, et tegemist on teadusega. Seda toob välja ka Feyerabend. Peale selle leiab ta, et teaduse ideaalid jäävad pahatihti loosungiteks, mida teadlased tegelikult ei rakenda. Teadlaste tegelik tegevu osutub väga sarnaseks nõidade omaga. Sellest pikalt-laialt ja sügavalt raamatus "Against method". Andres 15:27, 12 mai 2005 (UTC)

Sellega, et teaduse ja mitteteaduse eristamine on väga raske, olen nõus. Ometigi arvan, et teadust ja ebateadust eristab eeskätt meetodi olemasolu ja järgimine. Teadus peaks olema sedavõrd teadus, kuivõrd ta meetodit järgib. Üldkehtivat teaduslikku meetodit ... võib-olla ei olegi. Igal teadusel pisut omasugune. Siiski on nendel suur ühisosa. See on nagu inimese defineerimine: kuigi inimese defineerimine on võib-olla võimatu, eristab enamik inimesi kindlalt inimesi loomadest, mannekeenidest ja masinatest. Või siis näiteks see, et headust ei ole defineeritud (ei saagi defineerida), ei tähenda veel, et headus maailmast puuduks. Taivo 16:38, 12 mai 2005 (UTC)

Selge see, et teaduse teoreetilise piiritlemise raskused ei tähenda, et teadust ei oleks olemas. Säärased raskused tekivad ka paljude teiste teaduste puhul. Mis puutub teaduslikku meetodisse, siis erinevused ei ilmne ainult teadusharuti, vaid ka teaduse ajaloo lõikes.

Mul on jäänud mulje, et teadusliku meetodi ühisosa ei ole õnnestunud välja tuua. Möönan küll, et ka see iseenesest ei tähenda veel, et teaduslikku meetodit pole olemas. Möönan ka, et teadusliku meetodi pidamine teaduse eristavaks tunnuseks on laialt levinud, eriti teadlaste endi hulgas, kuid filosoofide käes on see kontseptsioon peost laiali pudenenud. Andres 16:56, 12 mai 2005 (UTC)

Tõepoolest on minu suhtumine Feyerabendisse argumentum ad hominem, ma ei vastanud tema argumentidele argumentidega... Üks Murphy seadusi väidab ka: ära kunagi vaidle lolliga, inimesed ei pruugi teil vahet teha. Taivo 16:38, 12 mai 2005 (UTC)

Mina isiklikult arvan, et Feyerabendi lähtekoht on ühekülgne, kuid ma ei näe mingit põhjust tema argumentidesse ja väidetesse üleolevalt suhtuda. Andres 16:56, 12 mai 2005 (UTC)

Täpsustan: pean ühekülgseks seda, et teadust hinnatakse ainult selle järgi, kui palju ta inimeste elujärge parandab. Andres 16:58, 12 mai 2005 (UTC)

---

Sõna "teadus" tähendab vähemalt kaht asja:

• Korrastatud teadmiste süsteem.
• Inimtegevus, mis on suunatud selle süsteemi loomisele ja arendamisele.

Tähtsamad nõuded teaduslikule metodoloogiale on järgmised:

• Andmed (faktid, teadmised) peavad olema kontrollitavad. (Metoodika peab olema "läbipaistev".)
• Sama metoodikat kasutades peavad ilmnema alati samad tulemused. (Andmed on püsivad.)

--Lulu 06:08, 12 mai 2005 (UTC)

---

Mul on selline küsimus, et kas keegi oskab öelda, mis asi on teaduslik teadmine. Filosoofid on selle üle kindlasti palju vaielnud, aga ma ei tea täpselt, mida selle kohta arvatakse. Olen kuulnud väidetavat, et teaduslik teadmine on süstemaatiline teadmine, aga see tundub väga kahtlane, sest raamatukogu kataloogid on ju vägagi süsteemsed, aga kas see just päris teadus on? Siim 18:11, 12 mai 2005 (UTC)

Jah, süstemaatilisusest jääb väheks. Ma ei ole ka päris kindel, aga tundub, et see on teadmine, mille allikaks on teadus. Teaduse defineerimisel jääme aga hätta... Andres 18:21, 12 mai 2005 (UTC)

Teaduslik teadmine on teaduslike meetodite abil saadud teadmine. Andres eksib rängalt (nagu ka need kes arvavad tedustöös peamiseks kirjeldamise ja vormistuse!) kaheldes teaduse reeglite süsteemis -teaduses on ~selged reeglid: meetodid, metodoloogia, jms Ats 08:16, 13 mai 2005 (UTC)

Ats, vaikimine lubanuks jääda filosoofiks. Siim 08:37, 13 mai 2005 (UTC)

Kõik arvavad, et teavad kõigest kõike!? Ats 08:52, 13 mai 2005 (UTC)

Teaduslik teadmine on täpsetes terminites sõnastatud uskumus, mille tõesust ja põhjendatust pole kõige rangemate olemasolevate kontrollimeetoditega suudetud kummutada, mis sobitub teiste olemasolevate teadmiste sisemiselt kooskõlalisse süsteemi ning mille end teadlasteks pidava kogukonna eliit on teaduslikuks ja tõeseks tunnistanud :)

Tavaliselt mõistetakse teadmist tõese uskumusena (mis peab rahuldama veel täiendavaid tingimusi), aga paistab siis, et teaduslik teadmine ei pea olema tõene uskumus, vaid piisab sellest, et autoriteedid seda tõeseks peavad. Andres 09:22, 13 mai 2005 (UTC)

Uskumine ja autoriteet ei ole teadusliku teadmise alus vaid see käsitlus- vaatlusviis (meetod) millest tuletatakse uued lahendused. Teaduslik teadmine saadakse kontrollitava protsessina milles ei jääda vaadeldava tasemele vaid tehakse faktidest (uus) järeldus. Ats 09:29, 13 mai 2005 (UTC)

Nii et kui üks teadlane loeb läbi teise teadlase töö aga sellest uuri järeldusi ei tee, siis teadmine, mille ta omandab, pole teaduslik? Ma muidugi norin niisama, ega ma ise ka ei tea neid asju.

eks sellist nõmedat norimist on mujal ka, toimetatakse lihtne keeruliseks, või ei tunta piisavalt valdkonda, mudkui seletatakse jms Ats 10:17, 13 mai 2005 (UTC)

---

Minu meelest ei saa ei teadusasutuste võrku ega meetodit nimetada teaduseks. Andres 11:09, 13 mai 2005 (UTC)

Ja mina tõin välja 3 peamist teaduse tähendust, neid on 3 veel Ats 11:11, 13 mai 2005 (UTC)

Ma vaidlustan kaht nendest tähendustest. Andres 11:32, 13 mai 2005 (UTC)

---

Vaidlustatus ja toimetamisvajadus on erinevad asjad. Üks puudutab asja sisu, teine vormi. Mõnikord on küll raske otsustada, kas autor lihtsalt sõnastab oma mõtet ebaõnnestunult või on asi mõttes eneses. Andres 11:32, 13 mai 2005 (UTC)

Toetun TTÜ teadlastet käsitlusele teadusest - see oli nende pakutud järjekordAts 11:37, 13 mai 2005 (UTC)

Palun viita.

See, et Sina oled millestki veendunud, ju ei välista selle vaidlustamist.

Mulle tundub ilmsena, et teadusest räägitakse kui teatavast tegevusest ja ka kui selle tegevuse tulemusest. Tundub ka ilmsena, et primaarne tähendus on seotud tegevusega.

Võib muidugi nimetada teaduseks ka teaduse institutsiooni, kuid see on pigem metonüümiline sõnakasutus. Võimalus nimetada teaduslikku meetodit teaduseks on ehk ka olemas, kuid siin on tegemist veelgi kaugema metonüümiana.

Hoopis teine asi on see, kui rääkida teaduse aspektidest. Siis muidugi ei saa eitada, et teadusel on institutsiooniline ja metodoloogiline aspekt. Andres 11:57, 13 mai 2005 (UTC)

Soovitavat kirjandust: Alan F. Chalmers. Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks. Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest. Ilmamaa 1998. ISBN 9985821939. --Lulu 16:22, 13 mai 2005 (UTC)

---

Teaduseks võidakse harva nimetada ka mistahes laadi teadmiste, nende hankimise või loomusega seotud kaalutlusi.

Mis see tähendab? Teadus on kaalutlused? Andres 10. aprill 2006, kell 18.21 (UTC)

Jah, eelkõige küll, kuigi mitte ainult. Nagu muud "-us" liitega tuletised. Tähendavad tihti nii protsessi kui sellega seotud arusaamasid. "Nõidus" on ilmselt hea näide. --Kamma 10. aprill 2006, kell 18.40 (UTC)

Teaduseks nimetatakse füüsilise reaalsuse nähtuste ja seaduspärade kohta uute empiiriliste teadmiste omandamise ja nende hindamise protsessi, kus kasutatakse teaduslikku meetodit, mis hõlmab kontrollitud vaatluste tegemist, vaatlustulemuste seletuseks teoreetiliste hüpoteeside püstitamist ja hüpoteeside usaldusväärsel viisil kontrollimist; samuti selle protsessi käigus kujunevat tõestatud (või veel ümber lükkamata) väidete organiseeritud kogu, milles käsitletavad nähtused on süstematiseeritud vastavalt nende suhtes kehtivatele üldistele seadustele.

---

Miks sa Tunduse maha võtsid? Andres 30. oktoober 2006, kell 00:37 (UTC)

Nüüd ei viita sinna midagi. Andres 30. oktoober 2006, kell 00:38 (UTC)

Ka tolle "tunduse" definitsioon nendib, et teadusega seal seost ei ole. Mõiste märkimine teaduse all vajaks minimaalselt selgitust. Ilmselt saab tundusele viidata vaid artikkel "Margus Ott"? Pehlakas 31. oktoober 2006, kell 21:36 (UTC)

Niisugust olukorda ei sa lubada, et artiklile midagi ei viita. Artiklit Margus Ott meil pole ning sinna on raske midagi tunduse kohta kirjutada, sest Margus Ott ei pea seda mõistet oluliseks. "Vaata ka" alla selle muidugi võib panna. Mulle tundub aga, et Kamma räägib tolles artiklis hoopis sellest, mida tema meelest võiks tunduseks nimetada. Ehk oleks parem too artikkel hoopis kustutada? Andres 31. oktoober 2006, kell 22:44 (UTC)

Arvan minagi, et tunduse olemasolu on vaid isiklik seisukoht, ilmselt ei leidu sellele vastet ka teistes vikipeediates. Mina toetaksin antud juhul artikli kustutamist.

Samas põhimõtteliselt ma ei näe suurt probleemi, kui artiklile ükski leht ei viita. Ju siis keegi on kangesti tahtnud kirjutada, küll kunagi tulevad ka vahelülid teiste artikliteni. Soovitav selline olukord muidugi pole, minimaalne seos oleks vähemalt kategooriate olemasolu. Pehlakas 1. november 2006, kell 00:08 (UTC)

---

Palun vabandust. Ma ei plaaninud seda rünnakuna, pigem oli eesmärgiks reductio ad absurdum, st negatiivne stsenaarium, mis eelnevast justkui tuleneb ja mida mina omalt poolt õigustatuks ei arva. Kustutasin tarbetu. --Kamma 2. november 2006, kell 17:22 (UTC)