Traaklased
Allikas: Vikipeedia
| inglise | Thracians | |
| saksa | Thraker | |
| vene | тракийцы |
Traaklased olid indoeuroopa keelte hulka kuuluvat traakia keelt kõnelnud hõimud, kes asustasid Traakiat, ajaloolis-geograafilist piirkonda Balkani poolsaare kirdenurgas, praeguse Bulgaaria, Kirde-Kreeka, Ida-Serbia ning Türgi Euroopa-osa kohal.
Traaklased asustasid antiikajal ulatuslikke alasid ning ajaloolane Herodotos nimetas neid oma aja üheks kõige arvukamaks rahvaks. Herodotose ajal nimetati Traakiaks kogu Balkani poolsaare idaosa Doonau ja Egeuse mere vahel. Ka see laialdane ala muutus traaklastele kitsaks. Üks suguharu teise järel läks üle Bosporuse ja Hellespontose, et otsida Väike-Aasiast endale uut kodumaad. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel ekr. rändasid Traakiast Väike-Aasiasse troojalased ja früügialased ning "Ilias" nimetab traaklasi troojalaste liitlasteks.
Kreeklased pidasid traaklasi sõjakaiks ja joomahimulisiks barbareiks, kuid hindasid kõrgelt nende hobuseid ja relvi. Nende kultuses oli tähtsal kohal muusika ja Homeros nimetas traaklasi maailma kõige musikaalsemaks rahvaks. Seetõttu peeti vanakreeka mütoloogia kangelast Orpheust traaklaseks.
Gladiaatorite ülestõusu juht Spartacus oli samuti traaklane.
Traaklased moodustasid 4. sajandil ekr. oma riigi. Pärast Aleksander Suure vallutusi kuulusid nad Makedoonia, hiljem Rooma impeeriumi ja Bütsantsi võimu alla. Alates 9. sajandist valitsesid Traakia üle vaheldumisi Bütsants, Bulgaaria ja Osmanite riik. Piirkond jaotati lõplikult pärast Esimest maailmasõda.
Traaklaste hulka kuulusid ka daaklased (praeguse Rumeenia muistsed elanikud), getid (Doonau alamjooksul), müüsid (Väike-Aasias) ja früügialased (Väike-Aasias).
