Väliseestlased
Allikas: Vikipeedia
|
Selles artiklis ei viidata kasutatud allikatele! Palun aita artiklisse viiteid lisada.
|
Väliseestlased on väljaspool Eestit alaliselt elavad eestlased.
Eestlaste esimene suur väljaränne algas 1850. aastatel. Järgneva poole sajandi jooksul tekkisid eesti asundused Loode-, Põhja- ja Kesk-Venemaal, Siberis, Kaug-Idas, Kaukaasias, Krimmis, Volgamaal ja mujal. Pärast väljarännet elas 20. sajandi teisel kümnendil Vene impeeriumis väljaspool Balti alasid umbes 200 000 eestlast.
Väljarände peamisteks põhjusteks olid rahvastiku kiire juurdekasv ja maapuudus. Talupojad, kellele maju ja maatükke ei jätkunud, ei tahtnud linna elama asuda, pealegi soosis Vene impeeriumi koloniaalpoliitika balti talupoegade väljarännet riigi väheasustatud aladele.
19. ja 20. sajandi vahetusel rändasid mitmed Venemaale asunud eestlased edasi Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. 20. sajandi alguses elas Põhja-Ameerikas umbes 10 000 eestlast, vähemal määral elas eestlasi ka Austraalias, Soomes ja Lätis.
Palju eestlasi lahkus välismaale ka 1920. aastate teisel poolel. Väljarände põhjuseks oli Eesti Vabariigi ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord. Eestlased rändasid peaaegu kõigisse maailmajagudesse, eesti kogukonnad tekkisid Argentinas, Brasiilias ja Austraalias.
Suur eestlaste väljaränne toimus Teise maailmasõja ajal. Aastatel 1939-1944 lahkus poliitilise pagulasena Saksamaale ja Rootsi vähemalt 70 000 eestlast. Sõjajärgsetel aastatel tekkisid suuremad väliseesti kogukonnad peale Saksamaa ja Rootsi ka Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Suurbritannias.
Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal on 10 000 kuni 15 000 eestlast lahkunud mitmesse Euroopa riiki, samuti Põhja-Ameerikasse. Arvukas eestlaskond on tekkinud Soomes, paljud on asunud Saksamaale, Rootsi, Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Väljaspool Eestit elab mõnedel hinnangutel üle 160 000 eestlase. Kui arvestada, et Eestis on umbes 950 000 eestlast, siis ulatub eestlastena määratletavate inimeste üldarv maailmas 1,1 miljonini ning neist umbes 14% elab praegu väljaspool oma ajaloolist kodumaad. Suurim väliseesti kogukond asub tänapäeval Venemaal. 1989. aastal elas seal üle 46 000 Nõukogude seaduste järgi eesti rahvust omava inimese. Paarikümnetuhandelised eestlaste kogukonnad on Ameerika Ühendriikides, Rootsis ja Kanadas. Nimetatud neljas riigis elab kokku ¾ väliseestlastest. Vähemalt sajaliikmeline eesti kogukond paikneb 24 välisriigis.
Mitmes riigis on eestikeelsed koolid, kirikud, koorid ja teised tegevusgrupid. Näiteks saatis Toronto (Kanada) eesti kool 2004. aastal koori Tallinnas toimunud laulupeole.
Väliseestlaste arv asukohamaades (1997):
| Venemaa | 46 390 |
| Ameerika Ühendriigid | 26 760 |
| Rootsi | 26 438 |
| Kanada | 20 530 |
| Soome | 8710 |
| Austraalia | 6330 |
| Saksamaa | 4469 |
| Ukraina | 4208 |
| Kasahstan | 3397 |
| Läti | 3312 |
| Suurbritannia | 2730 |
| Gruusia | 2316 |
| Usbekistan | 854 |
| Valgevene | 804 |
| Leedu | 598 |
| Kõrgõzstan | 430 |
| Aserbaidžaan | 324 |
| Moldova | 282 |
| Türkmenistan | 217 |
| Tadžikistan | 147 |
| Uus-Meremaa | 130 |
| Brasiilia | 120 |
| Prantsusmaa | 110 |
| Belgia | 100 |
| Armeenia | 89 |
| Argentina | 70 |
| Norra | 70 |
| Šveits | 60 |
| Venezuela | 50 |
| Lõuna-Aafrika Vabariik | 50 |
| Taani | 50 |
| Holland | 40 |
| Mujal | 300 |
| KOKKU | 160 000 |
[redigeeri] Vaata ka
- Väliseestlaste loend
- Väliseesti kultuuriseltside loend
