Valga maakond

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit Valgamaa.

Valga maakond
Valgamaa

{{{omakeelne_nimi_1}}} {{{1}}}
{{{2}}}

{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Valgamaa lipp

Valgamaa vapp

Pindala: 2043,53 km²

Elanikke: 35 540 (1.01.2006)

Maakonnalinn: Valga

Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab endise Valga rajooni ala.

Sisukord

1 Üldandmed
2 Kohalikud omavalitsused
- 2.1 Linnad
- 2.2 Vallad
3 Loodus
4 Rahvastik
- 4.1 Demograafilised näitajad
- 4.2 Asulastik
5 Majandus
6 Ajalugu
7 Vaata ka
8 Välislink

[redigeeri] Üldandmed

Valga maakond (Valgamaa) asub Lõuna-Eestis. Valgamaa piirneb loodes Viljandi, põhjas Tartu, idas Põlva ja Võru maakonnaga ja edelas Lätiga.

[redigeeri] Kohalikud omavalitsused

Valga maakonna omavalitsused

Valga maakonnas on 13 omavalitsusüksust:

[redigeeri] Vallad

Helme - Hummuli - Karula - Otepää - Palupera - Puka - Põdrala - Sangaste - Taheva - Tõlliste - Õru

[redigeeri] Rahvastik

[redigeeri] Demograafilised näitajad

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Valga maakonnas oli 34 867 elanikku. Neist 46,5% oli mehed ning 53,5% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,1‰, suremuse üldkordaja 15,1‰ ja loomulik iive -6,0‰. 82,7% elanikest oli eestlased, 12,5% venelased ja 1,4% ukrainlased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 16,6%, tööealisi (vanuses 15-64) 64,6% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,8%. Töötuse määr oli 2…4%. Elanike tihedus oli 58,6 in/km².

[redigeeri] Asulastik

Valga maakonnas on 3 linna, 7 alevikku ja 147 küla.

[redigeeri] Majandus

[redigeeri] Ajalugu

3. juulil 1783 kehtestas keisrinna Katariina II Balti provintsides uue halduskorra ning moodustas peaasjalikult Riia ja Võnnu kreisidest seni Riia maakonda kuulunud Valga linna ümber Valga maakonna. Tollane Valga maakond koosnes üheteistkümnest kihelkonnast, millest üheksa asus Lätimaal ja ainult kaks — Luke ja Härgmäe — ulatusid Eesti alale.

Valga maakond enam-vähem tänapäevasel kujul moodustati 6. septembril 1920. aastal, mil Vabadussõja kulg ja kujunenud olukord nõudsid Valga kui tähtsa keskuse eraldamist teistest maakondadest. Ent maakonna ajalugu ulatub kaugemale kui see daatum. Saksa vallutuse aegsest asustusest 13. sajandil toob meieni kõige rohkem andmeid Läti Henriku kroonika. See nimetab Eesti-Läti piiriks Ümera jõge. Ajaloolased on selleks pakkunud ka Säde jõge, mis lõuna poolt Valga külje alt läbis Tireli soo põhjaosa ning voolas Burtnieki järve. Suur Tireli soo ja Säde jõe ülemjooksu ümbritsevad heinamaad ja metsad olid vanasti küllap veel laialdasemad ja läbipääsmatumad ning seega piiriks nagu loodud.

Lõuna ja kagu pool Valgat läks muistne rahvuspiir arvatavasti Säde jõe allikailt metsi mööda Koiva jõe kõige põhjapoolsema kääruni ja sealt edasi Koiva jõge mööda. Valgamaa on olnud ajaloolise Vana-Liivimaa loomulikuks keskuseks, kust läksid läbi tähtsamad liiklemisteed nii põhjast, lõunast kui ka idast, omades seega suurt strateegilist tähtsust.