Järva maakond

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit Järvamaa.

See artikkel vajab toimetamist

Järva maakond
Järvamaa

{{{omakeelne_nimi_1}}} {{{1}}}
{{{2}}}

{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Järvamaa lipp

Järvamaa vapp

Pindala: 2435 km²

Elanikke: 37 052 (1.01.2006)

Maakonnalinn: Paide

Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Sisukord

1 Üldandmed
2 Kohalikud omavalitsused
- 2.1 Linn
- 2.2 Vallad
3 Loodus
4 Rahvastik
- 4.1 Demograafilised näitajad
- 4.2 Asulastik
5 Majandus
6 Ajalugu
7 Vaata ka
8 Välislingid

[redigeeri] Üldandmed

Järva maakond (Järvamaa) asub Põhja-Eestis. Järvamaa piirneb läänes Harju ja Rapla, põhjas ja kirdes Lääne-Viru, kagus Jõgeva, lõunas Viljandi ning edelas Pärnu maakonnaga.

[redigeeri] Kohalikud omavalitsused

Järva maakonnas on 12 omavalitsusüksust:

[redigeeri] Vallad

Albu vald - Ambla vald - Imavere vald - Järva-Jaani vald - Kareda vald - Koeru vald - Koigi vald - Paide vald - Roosna-Alliku vald - Türi vald - Väätsa vald

[redigeeri] Rahvastik

[redigeeri] Demograafilised näitajad

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Järva maakonnas oli 38 141 elanikku. Neist 46,5% oli mehed ning 53,5% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 10,3‰, suremuse üldkordaja 13,4‰ ja loomulik iive -3,1‰. 93,6% elanikest oli eestlased, 3,3% venelased, 1,2% ukrainlased ja 1,0% soomlased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 16,3%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,2% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,4%. Töötuse määr oli 5,6%. Elanike tihedus oli 64,5 in/km².

[redigeeri] Asulastik

Järva maakonnas on 2 linna, 1 alev, 9 alevikku ja 175 küla.

[redigeeri] Linnad

Paide, Türi

[redigeeri] Alev

Järva-Jaani

[redigeeri] Alevikud

Ambla - Aravete - Käravete - Koeru - Oisu - Peetri - Roosna-Alliku - Särevere - Väätsa

[redigeeri] Külad

Aasuvälja - Abaja - Ageri - Ahula - Albu - Allikjärve - Ammuta - Anna - Arkma - Aruküla - Ataste - Eistvere - Eivere - Ervita - Esna - Esna - Huuksi - Imavere - Jalalõpe - Jalametsa - Jalgsema - Jõgisoo - Jändja - Järavere - Järva-Madise - Kaalepi - Kaaruka - Kabala - Kagavere - Kahala (Koigi) - Kahala (Türi) - Kalitsa - Kapu - Kareda - Karinu - Karjaküla - Keri - Kihme - Kiigevere - Kirila - Kirisaare - Kirna - Kodasema - Koidu-Ellavere - Koigi - Kolu - Koordi - Korba - Kriilevälja - Kukevere - Kuksema - Kurisoo - Kurla - Käsukonna - Köisi - Küti - Kuusna - Kärevere - Laaneotsa - Laimetsa - Laupa - Lehtmetsa - Liusvere - Lokuta - Lõõla - Lähevere - Meossaare - Merja - Metsla - Metstaguse - Mustla - Mustla-Nõmme - Mõnuvere - Mäeküla - Mäeküla - Mägede - Mägise - Mäo - Märjandi - Mündi - Müüsleri - Neitla - Norra - Nurme - Nurmsi - Näsuvere - Oeti - Ojaküla - Ollepa - Orgmetsa - Otiku - Päinurme - Pala - Peedu - Pibari - Piiumetsa - Pikaküla - Poaka - Prääma - Prandi - Preedi - Puhmu - Puiatu (Imavere) - Puiatu (Paide) - Purdi - Põikva - Pällastvere -Raka - Ramma - Rassi - Raukla - Rava - Reinevere - Reopalu - Retla - Roosna - Roovere - Rutikvere - Rõhu - Röa - Saareotsa - Sagevere - Salutaguse - Santovi - Sargvere - Saueaugu - Seidla - Seinapalu - Seliküla - Sillaotsa - Silmsi - Sugalepa - Suurpalu - Sõmeru - Sõrandu - Sääsküla - Taadikvere - Taikse - Tammeküla - Tammiku - Tamsi - Tarbja - Tori - Tudre - Tännassilma - Türi-Alliku - Udeva - Vaali - Vahuküla - Valasti - Valgma - Valila - Vao - Vedruka - Veskiaru - Vetepere - Viisu - Vilita - Villevere - Viraksaare - Vissuvere - Visusti - Vodja - Võrevere - Võõbu - Väike-Kareda - Väinjärve - Väljaotsa - Väljataguse - Õle - Äiamaa - Ämbra - Änari - Öötla - Ülejõe - Ülejõe

[redigeeri] Majandus

[redigeeri] Ajalugu

13. sajandi algul oli Järvamaal rohkesti põlispõlde ja suhteliselt tihe asustus - 2000 adramaad. Siis koosnes ta 3 muinaskihelkonnast. Järvamaa alistus 1218 Riia piiskopile, langes 1220 taanlastele, 1227 Mõõgavendade Ordule ja 1228 Stensby lepingu alusel Liivimaa Ordu kätte. 1265 ehitati Järvamaa ja muistse Alempoisi piirialale Paide ordulinnus. Mõisamajandus arenes aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja talupoegade arv suurem kui mujal Eestis. 1561 alistus Järvamaa Rootsile. Liivi sõjas sai maakond rängalt kannatada. Aastast 1584, kui moodustati Eestimaa kubermang, muutus ta viimase üheks maakonnaks. Maakonnalinn oli Paide. 1805 ja 1858 toimusid siin talurahvarahutused, 1860.aastail levis ümberasumisliikumine. Talude hulgaline päriseksostmine algas 1880.ndatel, seega varem kui mujal Põhja-Eestis. 28.veb.1918 toimus saksa okupantide ja punakaartlaste vahel Orina lahing.