Vana-Vigala Hirvepark
Allikas: Vikipeedia
Vana-Vigala Hirvepark on kaitsealune metsapark, mis asub Vigala vallas Vana-Vigala külas Jädivere–Silla maantee ääres. Pindala on 81 hektarit.
Hirvepark on rajatud aastatel 1791–1795 Vana-Vigala mõisa poolt vesise heinamaa ning maanteeveerul asunud kraavitatud mõisapõllu kohale. Osalt oli ka varem siin puistu. 19. sajandil püüti kujundada loodusliku ilmega maastikuparki.
Pargis asub piklik tiik, milles on kaks väikest saart ilupuudega. Ühel tiigisaarel asub omapärase monumendina üksteise peale laotuna 13 veskikivi. Legendi järgi suudeti sellega peatada kummitava mõisaproua tegevus. 2005. aastal sattus monument vandalismiohvriks, mille käigus lõhuti osa veskikive.
Pargis on üle 60 puu- ja põõsaliigi. Suurem osa võõrliikidest (siberi lehised, vagenulud, palsamnulud, tammed jt). on istutatud parki 1832. aastal. Võõrliikidega aitas ka loodusteadlane Alexander Theodor von Middendorff. Sellest ajast pärineb ka Hirvepargis asuv Eesti vanim lehisekultuur. Lehiseid istutati ka naabruses olevasse Vana-Vigala mõisa parki kui ka alleedena maantee äärde (Eesti pikimad alleed). Pargis paiknesid erinevate puuliikide kultuurid omaette istandusena (elupuude rühm).
Aastal 1963 rajati parki aedik (38 hektarit), millesse asustati Voronežist toodud punahirved, kes oma elutegevusega hakkasid avaldama pargile mõju. 1982. aastal otsustati loomad vabadusse lasta.
1980ndate aastate lõpul ja 1990ndate algul puhastati kohalike aktivistide poolt Hirvepargi Jädivere–Silla maantee äärne osa, millele anti puisniidu ilme. On puhastatud ka tee veskikivimonumendiga tiigisaarele, kuhu on rajatud lõkkeplats. Muu osa pargist on metsistunud.
