Vasakpartei (Rootsi)
Allikas: Vikipeedia
| Vänsterpartiet | |
|---|---|
| Vasakpartei | |
 |
|
| Rootsi erakond | |
| Esimees | Lars Ohly |
| Asutamine | 1917 |
| Peakorter | Kungsgatan 84, Stockholm |
| Koalitsioon | Koalitsioon sotsiaaldemokraatide ja rohelistega |
| Poliitiline ideoloogia | Sotsialism Feminism |
| Ametlik ajaleht | Red planet |
| Kodulehekülg | www.vansterpartiet.se |
| · redigeeri | |
Vasakpartei (Vänsterpartiet, lühend V) on Rootsi sotsialistlik partei. Enne 1990. aastat kandis ta nime Vasakpartei - Kommunistid (Vänsterpartiet kommunisterna, lühend vpk).
Erakond asutati 1917 Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei lõhenemisel kommunistideks ja sotsiaaldemokraatideks. Vasakpartei deklaleerib ennast 1996. aastast sotsialistlikuks, feministlikuks parteiks. (1996. aastal lisati sõna feministlik.) Parteil on 12 500 liiget.
Sisukord |
[redigeeri] Partei programm
Partei ei poolda ettevõtete erastamist ja pooldab Rootsi tuumaelektrijaamade sulgemist. Vaskapartei on radikaalsemate vaadetega kui sotsiaaldemokraadid ja pooldavad egalitaristlikku ja feministliku poliitikat. Samuti ei poolda Vasakpartei Rootsi kuulumist Euroopa Liitu.
[redigeeri] Partei rahvusvahelised kontaktid
Partei kuulub Uude Euroopa Vasakfoorumisse ja Põhjala Vasak-Rohelisse Allianssi. Vasakpartei on mõlema mainitud organisatsiooni asutajaliige. Euroopa Parlamendis kuulub partei Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete ja Põhjala Vasak-Roheliste konföderatiivssese gruppi.
[redigeeri] Partei poliitiline seis
Vasakpartei, Rootsi Rohelise Partei ja sotsiaaldemokraatide vahelise 1998. aasta kokkuleppe järgi toetas Vasakpartei RSDTP vähemusvalitsust ja on viimasega võimul ka paljudes Rootsi kommunides ja läänides. 2006. aasta valimistel jäädi Rootsi parlamendis koos sotside ja rohelistega opositisooni.
[redigeeri] Partei valijaskond
Partei valjaskond koosneb peamiselt noortest, avaliku sektori töötajatest, ajakirjanikest ja endistest sotsiaaldemokraatidest.
[redigeeri] Valimistel
2006. aasta Riksdagi valimistel saadi 22 kohta 349-st (5,8%) ja 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel 2 kohta 19-st. (12,4%). Mõlemad häälteprotsendid on arvestamata 4% valimiskünnist, mis kehtis mõlematel valimistel.
[redigeeri] Partei esimehed
- 1921-1924 Zeth Höglund
- 1921-1923 Karl Kilbom
- 1924-1929 Nils Flyg
- 1929-1951 Sven Linderot
- 1951-1964 Hilding Hagberg
- 1964-1975 Carl-Henrik Hermansson
- 1975-1993 Lars Werner
- 1993-2003 Gudrun Schyman
- 2003-2004 Ulla Hoffmann
- 2004- Lars Ohly
