Venelased
Allikas: Vikipeedia
venelased | |
---|---|
Koguarv: | umbes 137.000.000 või 146.000.000 |
Maad: | Venemaal 115.889.100 Ukrainas 8.200.000 |
Keel: | vene keel |
Usund: | Põhiliselt õigeusk. Väike osa inimestest praktiseerib ka protestantismi ja teisi uske. Paljud venelased on ateistid või agnostikud. |
inglise | Russians | |
saksa | Russen | |
vene | русские |
Venelased (endanimetus русские) on idaslaavi rahvus, kes elab põhiliselt Venemaal ja naaberriikides.
Venelased kujunesid omaette rahvaks 14.-15. sajandil vanavene rahva põhjapoolsest harust, kelle eelkäijad olid vjaatitšid, krivitšid, Ilmeni slaavlased (sloveenid) ja teised nendega segunenud idaslaavi hõimud. Põhja ja ida suunas edasi liikudes assimileerisid nad hõredalt asustatud aladel kohalikke soome-ugri ja teisi hõime (merjalasi, muromlasi). 16. sajandil alanud Siberi kolonisatsiooni tulemusena on venelased ka Siberi põhirahvas. 15.-19. sajandil nimetati venelasi ka suurvenelasteks. Antropoloogiliselt on venelased europiidid, enamik neist kuulub keskeuroopa rassi.
Venemaa läänepoolsete alade venelastest põhielanike seas on ülekaalus selle rassi valdai tüüp ja ilmeni-dnepri tüüp, Volga ülem- ja keskjooksu ning Oka vahelisel alal idaeuroopa tüüp, lõunapoolseil stepialadel põhja-mustamere tüüp. Euroopa-osa põhjapoolsete alade venelastele on iseloomulikud vahemere-balti rassi tüübid (idabalti ja vahemere tüüp). Kaugemais põhja- ja kirdepiirkondades on venelastel täheldatud uurali rassiga segunemise jälgi. venelastesse on sulanenud ka mongoliidseid jooni. Keele ja rahvakultuuri erinevuste alusel eristatakse põhjasuurvenelasi (umbes Pihkva - Moskva - Saranski - Saratovi - Samara joonest põhja pool), lõunasuurvenelasi ja nende vahel kitsal vööndil paiknevaid kesksuurvenelasi. Etnograafiliste rühmadena eristatakse:
- kasakaid (казаки)
- pomoore (поморы)
- Siberi asukate rühma (сибиряки; 'siberlased') ning ka
- vanausulisi (старообрядцы)
Usklikud on põhiliselt õigeusku, väike osa kuulub vanausuliste hulka ja sektidesse.
Vajab toimetamist |