1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused
Allikas: Vikipeedia
1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused olid VI maailmameistrivõistlused jalgpallis, mis toimusid 8. juunist - 29. juunini Rootsis.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
1958. aasta MM-finaalturniir korraldati teist korda järjest Euroopas. Juba 22. juulil 1950 Rio de Janeiros said rootslased teada, et neil tuleb kaheksa aasta pärast võõrustada maailma paremaid meeskondi . See finaalturniir oli esimene, kus televisiooni vahendusel saadi mängudele kaasa elada ka teistes riikides.
31. märtsiks 1956 oli osalemissoovist teavitanud 55 riiki, kui aga valikmängudeks läks, oli osalejaid järel veel 48. Kangelasteoga said hakkama põhjaiirlased, kes olid valikturniiril paremad kahekordsest maailmameistrist Itaaliast. Esimest korda MM-i ajaloos mängisid finaalturniiril kõik neli Briti rahvuskoondist.
Esimest korda mängiti MM-finaalturniir ilma idee autorita, sest prantslane Jules Rimet oli 16. oktoobril 1956 Pariisis 83-aastaselt surnud.
MM-finaalturniiri mängud toimusid 12 Rootsi linnas: Borås, Eskilstuna, Göteborg, Halmstad, Helsingborg, Malmö, Norrköping, Örebro, Sandviken, Stockholm, Uddevalla ja Västerås. Rootsis läbi viidud turniir oli senipeetuist parim.
Järjekordselt muudeti süsteemi. 16 finalisti loositi 8. veebruaril 1958 Stockholmis nelja alagruppi nagu neli aastat varemgi, kuid seekord mängisid kõik omavahel läbi. Kui teise ja kolmanda koha hõivanud meeskonnad kogusid võrdselt punkte, peeti veerandfinalisti selgitamiseks nende vahel lisamäng. Lisaajast alagrupimängude puhul loobuti. Asetatud meeskondi polnud, kuid igasse alagruppi loositi üks meeskond Lääne-Euroopast, üks Ida-Euroopast, üks Suurbritanniast ja üks Lõuna-Ameerikast.
Juhtus nii, et ühte gruppi sattusid Inglismaa, Brasiilia, NSV Liit ja 1954. aasta pronksisaaja Austriaga. Šveitsis edukalt esinenud Ungari polnud enam nii tugev, sest pärast 1956. aasta ülestõusu verist mahasurumist lahkusid kodumaalt mitmed juhtmängijad eesotsas Puskase, Kocsisi ja Cziboriga. Esimest korda osales NSV Liit, keda pärast 1956. aasta olümpiavõitu peeti üheks favoriitidest.
See MM sai Pele tähelennu alguseks. Kaheks esimeseks alagrupimänguks Austria ja Inglismaaga brasiillaste treener Moreira noort edurivitähte veel väljakule saata ei julgenud. Austerlasi võideti 2:0, inglastega mängiti 0:0. See, 11. juunil Göteborgi Nya Ullevi staadionil peetud mäng oli finaalturniiride ajaloos esimene, mis lõppes väravateta.
17-aastane Edson Arantes do Nascimento ehk Pele debüteeris finaalturniiril 15. juunil taas Göteborgis peetud mängus NSV Liidu vastu. Brasiillased võitsid Vava väravatest 2:0 ning kindlustasid endale ka D-alagrupis esikoha. Ka teine selles kohtumises esimest korda väljakule pääsenud brasiillane tõusis hiljem tippude sekka. Selle mehe nimi oli Manuel Fransisco Dos Santos ehk Garrincha.
Pronksimängus võitis Prantsusmaa Saksamaad 6:3 ja sai MM-ilt esimese medali. Selles mängus lõi Just Fontaine 4 väravat ja oli ka kõige resultatiivsem väravalööja 13 tabamusega ning on selle tulemusega siiani ületamatu ja vaevalt et keegi seda saavutust ületada suudabki
29. juunil Solnas Råsunda staadionil kuningas Gustav Adolfi ja 49 737 pealtvaataja ees peetud esikohamängus kohtusid esimest korda MM-finaalide ajaloos erinevate maailmajagude meeskonnad. Mäng ise oli ühepoolne, ehkki Liedholm juba neljandal minutil rootslased juhtima viis. Poolajale mindi tänu Vava kahele tabamusele juba brasiillaste 2:1 eduseisus ning teisel mängupoolel lisas Pele veel kaks ja Zagalo ühe värava. Brasiilia võitis 5:2 ja viis Jules Rimet' karika pärast kaheksa-aastast vaheaega taas Lõuna-Ameerikasse. Kunagi varem ega hiljem pole finaalis löödud kokku seitset väravat.
Ka on 1958.aasta jäänud seni ainsaks korraks, kui Euroopas peetaval MM-il ei võida mõni Euroopa koondis. Brasiillased kasutasid Rootsis esimestena mängusüsteemi 4-2-4, mis peatselt võeti üle kogu maailma poolt. Süsteemi aluseks oli dünaamiline äärte kasutamine.
[redigeeri] Mängukohad
| Linn | Staadion |
|---|---|
| Borås | Ryavallen |
| Eskilstuna | Tunavallen |
| Göteborg | Nya-Ullevi |
| Halmstad | Örjans Vall |
| Helsingborg | Olympiavallen |
| Malmö | Malmö Stadion |
| Norrköping | Idrottsparken |
| Örebro | Eyravallen |
| Sandviken | Jernvallen |
| Stockholm | Råsunda |
| Uddevalla | Rimnersvallen |
| Västerås | Arosvallen |
[redigeeri] Alagrupimängud
[redigeeri] A-alagrupp
| Meeskond | 1 | 2 | 3 | 4 | Väravad | Võite | Viike | Kaotusi | Punktid | Koht |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1.Saksama LV | X | 2:2 | 2:2 | 3:1 | 7:5 | 1 | 2 | 0 | 4 | I |
| 2.Põhja-Iirimaa | 2:2 | X | 1:0 | 1:3 | 4:5 | 1 | 1 | 1 | 3 | II |
| 3.Tšehhoslovakkia | 2:2 | 0:1 | X | 6:1 | 8:4 | 1 | 1 | 1 | 3 | II |
| 4.Argentina | 1:3 | 3:1 | 1:6 | X | 5:10 | 1 | 0 | 2 | 2 | IV |
Põhja-Iirimaa - Tšehhoslovakkia 2:1 la
[redigeeri] B-alagrupp
| Meeskond | 1 | 2 | 3 | 4 | Väravad | Võite | Viike | Kaotusi | Punktid | Koht |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1.Prantsusmaa | X | 2:3 | 7:3 | 2:1 | 11:7 | 2 | 0 | 1 | 4 | I |
| 2.Jugoslaavia | 3:2 | X | 3:3 | 1:1 | 7:6 | 1 | 2 | 0 | 4 | II |
| 3.Paraguay | 3:7 | 3:3 | X | 3:2 | 9:12 | 1 | 1 | 1 | 3 | III |
| 4.Šotimaa | 1:2 | 1:1 | 2:3 | X | 4:6 | 0 | 1 | 2 | 1 | IV |
[redigeeri] C-alagrupp
| Meeskond | 1 | 2 | 3 | 4 | Väravad | Võite | Viike | Kaotusi | Punktid | Koht |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1.Rootsi | X | 0:0 | 2:1 | 3:0 | 5:1 | 2 | 1 | 0 | 5 | I |
| 2.Wales | 0:0 | X | 1:1 | 1:1 | 2:2 | 0 | 3 | 0 | 3 | II |
| 3.Ungari | 1:2 | 1:1 | X | 4:0 | 6:3 | 1 | 1 | 1 | 3 | II |
| 4.Mehhiko | 0:3 | 1:1 | 0:4 | X | 1:8 | 0 | 1 | 2 | 1 | IV |
Play-off: 17. juuni Stockholm
Wales - Ungari 2:1
[redigeeri] D-alagrupp
| Meeskond | 1 | 2 | 3 | 4 | Väravad | Võite | Viike | Kaotusi | Punktid | Koht |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1.Brasiilia | X | 2:0 | 0:0 | 3:0 | 5:0 | 2 | 1 | 0 | 5 | I |
| 2.NSV Liit | 0:2 | X | 2:2 | 2:0 | 4:4 | 1 | 1 | 1 | 3 | II |
| 3.Inglismaa | 0:0 | 2:2 | X | 2:2 | 4:4 | 0 | 3 | 0 | 3 | II |
| 4.Austria | 0:3 | 0:2 | 2:2 | X | 2:7 | 0 | 1 | 2 | 1 | IV |
Play-off: 17. juuni Göteborg
NSV Liit - Inglismaa 1:0
[redigeeri] Veeranfinaalid
19. juuni Stockholm
Rootsi - NSV Liit 2:0
19. juuni Malmö
Saksamaa LV - Jugoslaavia 1:0
19. juuni Norrköping
Prantsusmaa - Põhja-Iirimaa 4:0
19. juuni Göteborg
Brasiilia - Wales 1:0
[redigeeri] Poolfinaalid
24. juuni Stockholm
Brasiilia - Prantsusmaa 5:2
24. juuni Göteborg
Rootsi - Saksamaa LV 3:1
[redigeeri] Pronksimäng
Prantsusmaa - Saksamaa LV 6:3
1:0 Just Fontaine 16 min.
1:1 Hans Ciesclarczyk 18 min.
2:1 Raymond Kopa 7 min. penalti
3:1 Just Fontaine 36 min.
4:1 Yvon Douis 50 min.
4:2 Helmut Rahn 52 min.
5:2 Just Fontaine 78 min.
5:3 Hans Schaefer 84 min.
6:3 Just Fontaine 89 min.
[redigeeri] Finaal
0:1 - Nils Liedholm 3 min.
1-1 - Vava 9 min.
2:1 - Vava 32 min.
3:1 - Pelé 32 min.
4:1 - Mario Zagalo 68 min.
4:2 - Agne Simonsson 80 min.
5:2 - Pelé 90 min.
[redigeeri] Edukamad väravalööjad
13 - Just Fontaine (Prantsusmaa)
6 - Pelé (Brasiilia)
6 - Helmut Rahn (Saksamaa LV)
5 - Peter McParland (Põhja-Iirimaa)
5 - Vava (Brasiilia)
4 - Agne Simonsson (Rootsi)
4 - Kurt Hamrin (Rootsi)
4 - Zdenek Zikan (Tšehhoslovakkia)
4 - Lajos Tichy (Ungari)
| Jalgpalli maailmameistrivõistlused |
|
Uruguay 1930 | Itaalia 1934 | Prantsusmaa 1938 | Brasiilia 1950 | Šveits 1954 | Rootsi 1958 | Tšiili 1962 | Inglismaa 1966 | Mehhiko 1970 | Saksa Liitvabariik 1974 | Argentina 1978 | Hispaania 1982 | Mehhiko 1986 | Itaalia 1990 | USA 1994 | Prantsusmaa 1998 | Lõuna-Korea/Jaapan 2002 | Saksamaa 2006 | Lõuna-Aafrika 2010 | Lõuna-Ameerika 2014 |
| Naiste jalgpalli maailmameistrivõistlused |
|
Hiina 1991 | Rootsi 1995 | USA 1999 | USA 2003 | Hiina 2007 |
| Rahvusvaheline jalgpall |
|
FIFA - Jalgpalli maailmameistrivõistlused - Naiste jalgpalli maailmameistrivõistlused - FIFA edetabel - FIFA aasta jalgpallur |
