Apostel
Allikas: Vikipeedia
Apostlid olid kristluses juudid, kelle Jeesus Kristus "läkitas" (nagu ütleb kreeka sõna (apostolos)), et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka paganatele üle maailma.
Sisukord |
[redigeeri] Kaksteist apostlit
Markuse (3:16–19) ja Matteuse evangeeliumi (10:2–4) järgi olid Jeesuse Kristuse poolt tema teenimise alguses välja valitud kaksteist apostlit:
- Siimon Peetrus
- Andreas
- Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes
- Filippus
- Bartolomeus
- Matteus (keda mõnikord samastatakse Sebedeuse poja Leeviga)
- Toomas ehk Didymos 'kaksik'
- Jaakobus Alfeuse poeg
- Taddeus (mõnes Matteuse evangeeliumi käsikirjas on ta nimi Lebbaios)
- Siimon Kananaios (Luuka evangeeliumis ja Apostlite tegude raamatus hüütakse teda seloot Siimonaks)
- Juudas Iskariot
Luuka evangeeliumis (6:13–16) jäetakse välja Taddeus, kuid tuuakse ära Juudas Jaakobuse poeg. Mõnedes Matteuse evangeeliumi salmi 10:3 vanades ladina tõlgetes hüütakse Taddeust seloot Juudaks.
Erinevalt sünoptilistest evangeeliumidest puudub Johannese evangeeliumis apostlite nimekiri ning ka nende arvu ei mainita. Seal mainitakse järgmisi apostleid: Andreas, Peetrus, Filippus, Naatanael, Toomas, Juudas ("mitte Juudas Iskariot"), Juudas Iskariot, "armastatud jünger" (tavaliselt arvatakse, et see oli Johannes ise) ja Sebedeuse poegi (Jaakobust ja Johannest).
[redigeeri] Kaheteistkümnes apostel
Kuidas Juudas Iskariot oli enne Jeesuse Kristuse ülestõusmist Kristuse ära andnud ning end üles poonud, jäi apostleid järele üksteist. Apostlite tegude raamatu (1:23–26 järgi heideti Kristuse taevamineku ja nelipühi vahel kaheteistkümnenda apostli valimisels liisku. Liisk langes Mattiasele.
[redigeeri] Seitsekümmend apostlit
[redigeeri] Teised apostlid
Ka Paulus nimetab end apostliks (näiteks Pauluse kiri roomlastele 1:1 ja teised kirjad). Konkreetsemalt nimetas ta end paganate apostliks (Pauluse kiri roomlastele 11:13). Ka mõningaid oma kaaslasi nimetas ta apostliteks ((Pauluse kiri roomlastele 16:7).
Artikkel on pooleli
