Aung San Suu Kyi

Allikas: Vikipeedia

Daw Aung San Suu Kyi [tši] (ဒော္‌ အောင္ ဆန္း စု က္ရည္; sündis 19. juunil 1945 Rangoonis (praegu Yangon)) on Myanmari poliitikategelane, Birma (nüüdse Myanmari) rahvusliku liidri kindral Aung Sani (mõrvati 19. juulil 1947) tütar. Ta sai 1991. aasta Nobeli rahuauhinna.

[redigeeri] Elulugu

Aung San Suu Kyi sündis kindral Aung Sani ja Daw Khin Kyi (Ma Khin Kyi) tütrena. Ma Khin Kyi oli Aung Sani kuues abikaasa.

Emast sai tuntud poliitik, kes tegeles eelkõige sotsiaalpoliitikaga. 1960. aastal asus ta koos emaga, kes sai suursaadikuks Indias, elama New Delhisse ning alustas õpinguid Delhi Ülikoolis. 1964–1967 õppis ta Oxfordi Ülikoolis (St Hugh's College) filosoofiat, politoloogiat ja majandusteadust (PPE) ning sai bakalaureusekraadi.

Aastatel 1969–1971 töötas ta New Yorgis ÜRO sekretariaadis administratiiv- ja eelarveküsimuste nõuandva komitee sekretäri abina. Vabal ajal töötas ta vabatahtlikuna haiglas.

Aastal 1972 abiellus ta Briti teadlase Michael Arisega, kellega ta oli tutvunud Oxfordis õppides. 1972–1974 elasid nad Bhutanis. 1994 asusid nad elama Oxfordi, kus Michael töökoha sai. Neil sündisid pojad Alexander (sünd. 1973 Londonis) ja Kim (sünd.1977 Oxfordis).

Suu Kyi hakkas uurima oma isa elu ning avaldas 1984 selle kohta raamatu. 1985–1986 viibis ta stipendiaadina Kyōtos, et uurida oma isa tegevust Jaapanis. Ta avaldas täiendavaid uurimusi Birma kohta.

Märtsis 1988 läks ta tagasi Myanmari, et haige ema eest hoolitseda. Kauaaegne valitseva sotsialistliku partei juht Ne Win oli tagasi astunud, mille järel olid alanud massidemonstratsioonid, mis nõudsid demokratiseerimist (8.8.88 massiülestõus 8. augustil 1988). Demonstratsioonid suruti veriselt maha ja võimule tuli sõjaväehunta.

Võttes eeskujuks Mahatma Gandhi võitlusmeetodid, hakkas Aung San Suu Kyi võitlema demokratiseerimise eest. 24. septembril 1988 rajas ta Rahvusliku Liidu Demokraatia Eest. Aasta lõpul tegi ta mitmeid kriitilisi avaldusi selle liidu liidrina riigi erinevates piirkondades. Veebruaris 1989 keelati tema kandideerimine valimistel. 1989. aastal üritas ta avalikult mälestada massimeeleavalduses hukkunuid tudengeid, kuid valitsus pani ta 20. juulil selle eest koduaresti ja kogunemised suruti valitsuse poolt vägivaldselt maha. Üliõpilased, kes tema kodus olid, arreteeriti. Seepeale kuulutas ta välja näljastreigi, mis kestis seni, kuni talle kinnitati, et üliõpilasi koheldakse hästi. Aung San Suu Kyile pakuti võimalust riigist lahkuda, kuid ta loobus sellest.

Sõjaväehunta korraldas 1990. aastal Aung San Suu Kyi partei Rahvuslik Liit Demokraatia Eest veenvalt võitis. Valimistulemused ja sõjaväelased keeldusid võimu üle andmast. Valimistulemused tühistati. See kutsus esile rahvusvahelise protesti.

1990. aastal määrati Aung San Suu Kyile Euroopa Parlamendi Sahharovi auhind.

Osaliselt suure rahvusvahelise tähelepanu tõttu sai Aung San Suu Kyi 1991. aasta Nobeli rahuauhinna. Saadud 1,3 miljonit USA dollari abil rajas ta Myanmari rahva tervishoiu ja hariduse fondi.

10. juulil 1995 vabastati ta koduarestist, kuid talle öeldi, et kui ta lahkub riigist, et külastada oma perekonda, siis teda tagasi ei lubata. Nii ta jäigi Myanmari ja tema abikaasa suri 1999. aastal, ilma et nad oleksid kohtunud.

Tal takistati mitu korda oma parteikaaslastega kohtumast. Septembris 2000 pandi ta jälle koduaresti.

Pärast salajasi ÜRO juhtimisel peetud usalduse rajamise läbirääkimisi ta vabastati 6. mail 2002. Ühe valitsusesindaja sõnul anti talle liikumisvabadus, "sest me oleme kindlad, et võime teineteist usaldada." Aung San Suu Kyi kuulutas riigile "uut koitu". Ent 30. või 31. mail 2003. ta arreteeriti uuesti. Septembris 2003 oli tal operatsioon ning seejärel ta pandi uuesti Yangonis koduaresti.

Nobeli rahuauhinna laureaat