BASIC

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist

BASIC [b'eisik] on kõrgtaseme programmeerimiskeelte perekond.

Kuigi algselt oli BASIC mõeldud õpetusvahendiks, hakkas see 1960. aastatel levima reaalses programmeerimises ja on tänapäevani populaarne.

Nimetust "BASIC" tõlgendatakse infotehnoloogia traditsioonide kohaselt esitähelühendina: Beginner's All-purpose Symbolic Instruction Code (tähendab umbes 'universaalne sümbol-instruktsioonide kood algajale). Tegemist on kunstlikult konstrueeritud väljendiga, mille esitähed annavad kokku ingliskeelse sõna basic 'alg-, põhi-'. Selle keele lõid 1963. aastal John George Kemeny ja Thomas Eugene Kurtz Dartmouthi Ülikoolist, lubamaks kasutada arvuteid ka inimestel, kes ei tegelenud teadusega. Tollal oli programeerimine seotud riistvaraga, tarkvara töötas vaid ühel arvutil ja tuli tihti ümber kirjutada, et töötaks teisel. See sobis siiski teadlastele ja eelkõige matemaatikutele. Alles mikroarvutite levikuga 1980. aastatel sai võimalikuks tarkvara arendamine.

[redigeeri] Süntaks

BASIC paistab silma kergesti omandatava süntaksi poolest, mis on teinud temast väga populaarse keele algajate programmeerijate seas.

Suur- ja väiketähti ei eristata.
Lause lõpetab reavahetus.
Mitmerealised kommentaarid puuduvad.
Üherealised kommentaarid algavad kas ülakomaga (') või sõnaga REM (remark).
Muutujate deklareerimine pole kohustuslik.

[redigeeri] Hello World

BASIC-keelte suure varieeruvuse tõttu pole võimalik tuua ühest hello worldi näidet.

Vanemates BASICutes kirjutati iga lause ette reanumber, näiteks:

10 PRINT "Hello, World!"
20 END

Natuke uuemates BASICutes, nagu näiteks QBASIC, pole reanumbrid enam vajalikud, kuigi neid võib lisada:

PRINT "Hello, World!"
END

[redigeeri] Esimesed programmid

Tihti oli esimeseks programmiks mõni variatsioon igavesest kordusest:

 10 PRINT "MA OLEN LAHE!"
 20 GOTO 10

Esimene rida käsib arvuti kuvada monitorile stringi "MA OLEN LAHE!", teine rida käsib jätkata käskude täitmist realt reanumbriga 10. See kuvab järjekordselt teate "MA OLEN LAHE!". Nõnda jääbki arvuti seda teadet kuvama, kui teda ei peatata.

[redigeeri] Ajalugu

Suure tõuke BASICu arengule ja levikule andis Microsoft, mis kaasas QBASICu interpretaatori oma operatsioonisüsteemi MS-DOS. Järgnesid Windowsi arendussüsteem Visual Basic, skriptimiskeel VBScript, tarkvarapaketi Microsoft Office makrokeel Visual Basic for Applications ja teised.

Microsofti arendatud Visual Basic .NET on esimene põlvkond, mis erineb teistest BASIC-keeltest (sealhulgas Microsofti enda eelmistest Visual Basicutest) juba oluliselt, aga kannab Visual Basicu nime.

Uusimas Visual Basic 2005-es (ja kohe ilmuvas VB 9-s) on kriitikute arvates Microsoft oma ideedes liiga kinni ehk tal on soov luua programmeerimiskeel, mida on võimeline kasutama pea iga inimene, samas aga et keel oleks nõnda võimas, et annaks teistelegi silmad ette. Kui eelnevates versioonides näis see idee utoopilisena, siis nüüd paistab, et see tõesti teostatakse.

[redigeeri] Probleemid BASICuga

Paljud programmeerijad ei pea klassikalist BASIC'ut või sellele eelnevaid Command Line versioone tõsiseltvõetavaks keeleks, sest selle võimalused olid liigselt piiratud. Hetkel on Microsofti Visual Basic 2003 .Net ja uuemad, ning BASIC'u .asp osa on küll ühed võimsaimad programeerimiskeeled, aga tegemist ei ole enam klassikalise basic'uga mida paljud teavad ja oskavad.

Klassikaline BASIC võib soodustada mitmesuguste halbade programmeerimisvõtete kasutamist, nagu: muutujate deklareerimata jätmine, basicu laadsest kergest stiilist on raske loobuda. Vanemate BASIC-ute puhul oli suureks probleemiks ka ohtralt levinud goto-lausete kasutamine, mis muutis koodi raskesti loetavaks.

Teine asjaolu on see, et BASICu suurim arendaja on Microsoft, kes ei võimalda oma programmeerimiskeelte kasutamist teistel operatsioonisüsteemidel piirates ligipääsu neile, ning võimalust teha multiplatvormseid programme.

Kuigi olemas Gambas, Realbasic jne. mis on mõeldud teistel operatsioonisüsteemidel töötama, ei lange nad 1:1-le klassikalise basic'uga, ja koodi tuleb ümber tõlkida. Erandina on võimalik Realbasic'us kirjutadud programmi võimalik kompilleerida Win/Linux/Mac keskondadesse.