Microsoft Windows

Allikas: Vikipeedia

Microsoft Windows on Microsofti poolt valmistatud seeria operatsioonisüsteeme personaalarvutitele, serveritele ja manussüsteemidele.

Sisukord

1 Ajalugu
2 Kasutus
3 Vaata ka
4 Välislingid

[redigeeri] Ajalugu

Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel.

Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste Wintel võeti kasutusele, kirjeldamaks PC-ga ühtesobivaid arvuteid jooksutamas Windowsi. Rangelt võetuna tähistab Wintel vaid kahte kolmandikku Windowsi jooksutada suutvatest personaalarvutitest, kuna enamik ülejäänud kolmandikust kasutab AMD keskprotsessoreid.

[redigeeri] Kasutus

Microsoft Windows on installitud üüratule enamikule personaalarvutitest. Network Computing ajakirja lugejate 2005. aasta küsitlus leidis, et 87% nende organisatsioonidest kasutasid mingit varianti Microsofti töölaua operatsioonisüsteemidest.^[1] Windows on arvutiturul saavutanud tohutu läbitungivuse tänu MS-DOSi valitsemisele varajastes PC-ühilduvates arvutites (IBM PC ja erisugused kloonid). See on samuti peamine platvorm Microsoft Office'ile ning enamikule mitte-konsooli arvutimängudele.

Microsofti operatsioonisüsteemi laialdane kasutus on kasu saanud sellest, et see ei ole seotud ühe kindla riistvaratootja eduga ning ka veel Microsofti soovist litsenseerida opsüsteemi arvutitootjatele. Kontrastiks on see Apple Computerile, mis ei litsenseeri Mac OS X süsteemi teistele tootjatele. Sellegipoolest peetakse võimalike riistvarapermutatsioonide laia spektrit tarbijatele põhilise arvutimurede allikana riist/tarkvara ebaühilduvuste tõttu.

Minevikus pidid ettevõtted, kes soovisid olla arvutiäris, looma omaendi opsüsteemid [nagu näiteks Amiga, BBC Micro, Macintosh (selle süsteem on siiani elus, vt Mac OS, ehkki too oli ümber tehtud Mac OS X-is või näiteks ZX Spectrum või vali mõni teine seesugune süsteem)]; isegi eksklusiivne litsents ühe tarkvaratootjaga oli oluliselt odavam kui uue opsüsteemi ja tarkvarabaasi ise arendamine ja toetamine.

Microsofti ulatuslike litsentseerimislepingute pärast paljude arvutikauplejatega tuleb Windows praegusel ajajärgul eelinstalleerituna enamikes arvutites nö kaasavarana sissepandud OEM (Original Equipment Manufacturer) versiooni kujul, tehes selle sedasi vaikimisi valikuks enamikule turu ostjapoolsest osast.

Mõnedele tarbijatele on Windows arvutikeskkona ainus võimalik valik või on see nõutud nende töökoha poolt; lisaks annab puuduv või liigvähene kogemus teiste operatsioonisüsteemidega tulemuseks soovipuuduse minna üle teistele opsüsteemidele.

Lõpuks on ainult Windowsi süsteemide perekonnale mõeldud omandusliku tarkvara lai varamu muutunud oluliseks põhjuseks selle süsteemi populaarsusele, vähemalt osaliselt, kuna paljud kasutajad ei teadvusta, et on olemas tasuta ja vabad, avatud lähtekoodiga ning kaasaskantavad alternatiivid. Viimastel aastatel on asutatud paljusid ettevõtteid vaid ainsa kavatsusega lasta välja Windowsi tarkvara; fakt, et suur kliendibaas on juba olemas ja juurdunud, on sellistele ettevõtetele piisavaks põhjuseks, et kulutada oma ressursse arendamaks ainult Windowsi jaoks tarkvara. Tulemuseks on tõsiasi, et paljude ettevõtete ainutoetus Windowsile on tarbijate jaoks ennast isetoestav põhjus Windows ka valida.

Niivõrd suure tarkvarakogumiku puhul võtab suure osa Windowsi arendusmeeskonna ressurssidest enda alla ühilduvuse alalhoidmine igas uues Windowsi väljalaskes, sest kõik see tarkvara on algselt loodud jooksma vanemates Windowsi versioonides, kui need kunagi veel modernsed olid.