Deuteerium

Allikas: Vikipeedia

Deuteerium (keemiline sümbol D või ²H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.

Deuteeriumi aatommass on umbes 2.

Sisukord 1 Levik 2 Lihtained ja ühendid 3 Mürgisus 4 Kasutamine 5 Vaata ka

[redigeeri] Levik

Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt 1 ²H aatom 6400 H aatomi kohta, ehk umbes 0,156 ‰.

[redigeeri] Lihtained ja ühendid

Ülimalt väikestes kogustes esineb deuteerium kui lihtaine. See on omadustelt diprootiumi H₂ sarnane gaas valemiga ²H₂ või D₂.

Deuteeriumi levinuim ühend universumis on ühend prootiumi ¹H aatomiga ehk ²H ¹H või DH.

Deuteerium moodustab hapnikuga reageerides vee erivormi, mis on tuntud raske vee nime all.

[redigeeri] Mürgisus

Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele mürgised: umbes 15 protsendi vee asendamine raske veega (²H₂O) tekitab rottidel tervisehäireid ja 25...30 % asendamine on surmav.

[redigeeri] Kasutamine

Väikestes kogustes (paar grammi inimese puhul, enam-vähem võrdne raske vee loomulikku sisaldusega kehas) kasutatakse deuteeriumi meditsiinis ainevahetuse jälgimiseks.

[redigeeri] Vaata ka

• Vesinik
• Triitium
• Vesi