Hollandi keel

Allikas: Vikipeedia

Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.

Hollandi keelt kõneldakse Hollandis, Põhja-Belgias (Flandrias; sealseid murdeid nimetatakse flaami keeleks), Belgia pealinnas Brüsselis, Belgia piiri ääres Prantsusmaal, Hollandi Antillidel, Arubal, Surinames ning kohati Indoneesias. Kaks viimast on endised Hollandi kolooniad. Surinamis on hollandi keel endiselt riigikeel ja ametlik hariduskeel. Hollandi keelt kõneleb üle 20 miljoni inimese. Afrikaani keel, mida kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias, on pärit põhiliselt 16. sajandi hollandi keele murretest ning hollandi ja afrikaani keele kõnelejad saavad suurelt jaolt üksteisest aru.

"Flaami keel" on väljend, mida kasutatakse Belgias kõneldavate hollandi keele murrete kohta. See ei ole eraldi keel, kuigi väljendit '"flaami keel"' kasutatakse, et eristada seda Hollandis kõneldavast hollandi keelest.

Inglise keeles kasutatakse hollandi keele tähistamiseks sõna Dutch, mis on pärit germaani sõnast theodisk 'rahva- (mitte ladina ega prantsuse)'. Samast sõnast tuleb ka saksa keele sõna Deutsch 'saksa keel'. Siit pärinevad hollandi sõnad duits 'saksa' ja diets 'hollandi'. Viimane sõna on laiemalt käibelt kadunud, osalt sellepärast, et seda sõna on 20. sajandil kasutanud natsid ja teised natsionalistid.

Kõige tähtsam tänapäeva hollandi keele sõnaraamat on van Dale groot woordenboek der Nederlandse taal, mida tavaliselt nimetatakse Dikke van Dale ('paks van Dale'). See sõnaraamat on siiski palju õhem kui "Woordenboek der Nederlandsche taal" ("Hollandi keele sõnaraamat"), akadeemiline väljaanne, mille ideest esimese väljaandeni kulus 147 aastat. Sellel sõnaraamatul on üle 45 000 lehekülje.

Õigekeelsussõnaraamat on "Woordenlijst Nederlandse taal", mida tuntakse nime all "het groene boekje" 'roheline raamatuke'. Hollandi ja Flandria valitsus koordineerivad oma keelealast tegevust organi Nederlandse Taalunie ('Hollandi keele unioon') kaudu, mis annabki välja mainitud raamatut. Siiski ei ole näiteks kohanimede kirjutamise normistikus suudetud kokku leppida. Keeleunioon sai alguse Hollandi ja Belgia valitsuste kokkuleppest.

[redigeeri] Ajalugu

Madalmaadel räägiti algul germaani, peamiselt alamfrangi murdeid. Hollandi keel kujunes keskajal saali frankide hõimumurrete (vanaalamfrangi keele läänevariandi) alusel friisi ja saksi hõimumurrete mõjul.

Hollandi keele ajaloos eristatakse kolme perioodi: vanahollandi (vanaalamfrangi; 9.–11. sajand), keskhollandi (12.–15. sajand) ja uushollandi periood (alates 16. sajandist, mis oli üleminekuperiood).

Standardiseerimine algas keskajal, peamiselt Burgundia hertsogi õukonna algatusel. Õukond asus Dijonis, 1477. aastast Brüsselis. Tol ajal olid kõige mõjukamad Flandria ja Brabandi murded.

Umbes 1600 loodi ühtne keel esimese piiblitõlke jaoks. Selles keeles oli eri murrete elemente, kuid ta põhines peamiselt Hollandi murretel. Seda võib pidada tänapäeva hollandi keele alguseks.

17. sajandil kujunesid ka hollandi kõnekeele alused Hollandi murrete baasil ning Flandria ja Brabandi murrete mõju all. Kõnekeele ja kirjakeele vahel on märgatavad erinevused nii foneetikas, grammatikas kui ka sõnavaras.

Friedrich Engels on kirjutanud töö "Franki dialekt", kus ta käsitles ka hollandi keele foneetikat, morfoloogiat, leksikoloogiat ja toponüümikat.

Hollandi keel kasutab ladina kirja.

Vanahollandi keelest kirjalikke mälestisi ei ole. Kõige vanemad mälestised vanaalamfrangi murde läänevariandist on glossid ja kohanimed 8.–9. sajandist, samuti üks lause 11. sajandist. Kaudseks tunnistuseks on Karolingide psalmide tõlge 9.–10. sajandist vanaalamfrangi murde idavariandis. Kõige vanemad keskhollandi keele mälestised (13. sajandist) on juriidilised ürikud ning Jacob van Maerlanti teosed: rüütliromaanid ja loomaeepos "Rebaseromaan".

[redigeeri] Keelenorm

Algemeen Beschaafd Nederlands ('üldine haritud hollandi keel', lühend ABN) on ametlik hollandi keel, mida õpetatakse koolis ja kasutavad võimud Hollandis, Flandrias, Belgias, Surinamis ja Hollandi Antillidel. Hollandi keele unioon otsustab, mis on ABN ja mis mitte, näiteks õigekirja.

Poliitilise korrektsuse kaalutlustel kasutatakse ABN asemel ka väljendeid Algemeen Nederlands ('üldine hollandi keel') ja Standaardnederlands ('hollandi keele standard'). Nimetust Algemeen Beschaafd Nederlands saab mõista kui hollandi keelt, mida kõnelevad tsiviliseeritud inimesed, mis tähendaks, et teisi keelevariante kõnelevad inimesed ei ole tsiviliseeritud.

[redigeeri] Murded

Hollandi keele murderühmad on põhja-keskmurded (Lõuna-Hollandi ja Utrechti murded), loodemurded (Põhja-Hollandi murded), edelamurded (Lääne-Flandria ja Zeelandi murded), kirdemurded (saksi murded) ja kagumurded (Limburgi murded).

[redigeeri] Foneetika ja fonoloogia

Hollandi keel ei osalenud teises (ülemsaksa) häälikunihkes. Võrdle näiteks: saksa machen: hollandi maken, inglise make; saksa Pfanne: hollandi pan, inglise pan ('pann'); saksa zwei: hollandi twee, inglise two ('kaks').

Hollandi keeles toimusid mõned oma häälikumuutused. Näiteks sõnades, mille lõpus oli -old või -olt, kadus l ning tekkis diftong ou, näiteks hollandi oud: inglise old, saksa alt ('vana'). Niisugustes sõnades nagu hus täishäälik [u] kõigepealt pikenes, muutis tämbrit (huus häälikuga [y]) ning lõpuks diftongistus (huis; kõlab umbes [höüs]: inglise house, saksa Haus ('maja'). Foneem [g] kadus, asendudes helilise guturaalse frikatiiviga [G] või (Flandrias ja Limburgis helilise palataalse frikatiiviga.

Sõna lõpus muutuvad kõik konsonandid helituks. Assimilatsiooni tõttu muutub sageli helituks ka järgmise sõna alguses olev konsonant, näiteks het vee [h@tfe] ('veis').

Mõnes piirkonnas, näiteks Amsterdamis ja Friisimaal on [v], [z] ja [G] peaaegu täielikult kadunud. Lõuna pool on need foneemid olemas vähemalt sõna keskel, näiteks logen [loG@] vs loochen [lox@]. Flandrias on kontrast eriti suur, sest g hääldub palataalina (pehme g).

n mitmuse lõpus -en jääb sageli hääldamata (nagu afrikaani keeleski), välja arvatud kirdemurretes, kus see hääldub silbilise n-ina.

Hollandi keeles on prantsuse laene rohkem kui saksa keeles, ent vähem kui inglise keeles.

Mitme sõna kirjapilt ja tähendus hollandi ja eesti keeles langeb kokku, sest kummaski keeles kirjutatakse pikad täishäälikud kinnises silbis kahekordselt ning eesti keeles on laene hollandi keelega lähedases suguluses olevast saksa keelest, merenduses ka otse hollandi keelest.

[redigeeri] Keelenäide

Meieisapalve

Onze Vader,
die in de hemelen zijt,
geheiligd zij Uw naam.
Uw rijk kome,
Uw wil geschiede op aarde als in de hemel.
Geef ons heden ons dagelijks brood,
en vergeef ons onze schulden,
gelijk ook wij vergeven aan onze schuldenaren.
En leid ons niet in bekoring,
maar verlos ons van het kwade.

[redigeeri] Hollandi keel Eestis

Hollandi keelt õpetab Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja Eesti Humanitaarinstituudis Katrin Laiapea. Hollandi keelest on ilukirjandust tõlkinud Rein Sepp, Vladimir Beekman (lastekirjandus), Mati Sirkel, Gustav Suits ja Hasso Krull.

[redigeeri] Välislingid

	Euroopa Liidu ametlikud keeled
bulgaaria \| eesti \| hispaania \| hollandi \| iiri \| inglise \| itaalia \| kreeka \| leedu \| läti \| malta \| poola \| portugali \| prantsuse \| rootsi \| rumeenia \| saksa \| slovaki \| sloveeni \| soome \| taani \| tšehhi \| ungari
Allikas: Euroopa Liidu ametlik veebileht