Läti keel
Allikas: Vikipeedia
| Läti keel (latviešu valoda) | |
|---|---|
| Kõneldakse: | Lätis |
| Piirkonnad: | Euroopa |
| Kokku kõnelejaid: | 2,2 miljonit |
| Geneetiline klassifikatsioon: | indoeuroopa keeled balti keeled idabalti keeled läti keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel: | Läti |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1: | lv |
| ISO 639-2: | lav |
| Vaata ka: Keeled | |
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma. See on Läti Vabariigi ametlik keel.
Läti keelt kõneldakse peamiselt Lätis, kuid ka pagulaste ja nende järeltulijate poolt Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Euroopa riikides.
Sisukord |
[redigeeri] Murded
Läti keelel on kolm murret. Keskläti murret, millel põhineb läti kirjakeel, kõneldakse Kesk-Lätis. Liivi murret, mis kujunes liivi keele mõju all, räägitakse Põhja-Kurzemes ja Loode-Vidzemes. Ülemläti murret kõneldakse Ida-Lätis. Latgale territooriumil räägitavat ülemläti murret nimetatakse latgali murrakuteks või latgali keeleks. See murre on olnud tugeva slaavi mõju all. Latgali keeles anti 1730–1865 ja 1904–1959 välja raamatuid ja ajakirju. Pärast Läti taasiseseisvumist on latgali keel taaskasutamist leidmas (muuhulgas ka internetis).
[redigeeri] Eripärad
Erinevalt leedu keelest on läti keeles (tõenäoliselt läänemeresoome substraadi mõjul) sõnarõhk alati esimesel silbil.
Järgsilpides on pikad täishäälikud lühenenud, diftongid monoftongiseerunud ja lühikesed täishäälikud (peale u) välja langenud.
Vanad silbisisesed häälikuühendid on muutunud: an>uo, en>ie, in>ī, un>ū. Eesvokaalide ees on toimunud häälikumuutused k>c ja g>dz.
Pikkades silpides (mis sisaldavad pikki täishäälikuid või diftonge või täishäälikute ühendeid kaashäälikutega m, n, ņ, l, ļ või r) on säilinud vanad silbiintonatsioonid: pikk (mãte 'ema'), katkendlik (meîta 'tütar') ja langev (rùoka 'käsi').
Kesksugu ja duaal on kadunud, instrumentaal on ainsuses kokku langenud akusatiiviga, mitmuses daativiga.
On säilinud omadussõnade definiitvorm ja indefiniitvorm.
Tegusõnadel on olevikus, minevikus ja tulevikus liht- ja liitvormid. Kolmandas isikus arvu ei eristata.
[redigeeri] Tüpoloogia
Sõnajärg on vaba, domineerib sõnajärg SVO. Täiend on põhisõna ees.
[redigeeri] Kiri
Läti tähestik põhineb ladina tähestikul ning kasutab lisaks diakriitilisi märke (makron pikkade vokaalide tähistamiseks - ā, ē, ī, ū, vanasti ka ō; haak tähtedel š, č ja ž ning sedii tähtede ģ, ķ, ļ ja ņ, vanasti ka ŗ juures palatalisatsiooni tähistamiseks).
[redigeeri] Sõnavara
Peale genuiinse sõnavara on laene põhiliselt keskalamsaksa keelest (elle 'põrgu', mūris 'müür', stunda 'tund'), slaavi keeltest, peamiselt vene keelest (bļoda 'kauss', sods 'karistus', grēks 'patt') ja läänemeresoome keeltest (kāzas 'pulmad', puika 'poiss').
[redigeeri] Ajalugu
Läti keel oli algul vaid ühe idabalti hõimu keel.
Vanim lätikeelne trükis (katoliku katekismus) pärineb 1585. aastast.
Esimesed raamatud olid kirjutatud põhiliselt sakslaste poolt, kes ei vallanud täielikult läti keelt. Ortograafia põhines alamsaksa ortograafial.
Läti kirjakeel arenes välja 19. sajandi teiseks pooleks.
[redigeeri] Välislingid
- Läti keele morfoloogia (läti keeles)
- Läti keele morfoloogia (inglise keeles)
- Läti keele e-kursus (läti keeles)
- Riiklik Läti Keele Õppe Agentuur (vene, läti ja inglise keeles)
- Läti keele õppe materjalid (läti keeles)
- Läti-inglise, inglise-läti, läti-vene, vene-läti, läti-saksa, saksa-läti, läti-leedu ja leedu-läti sõnastik
- Lätikeelse terminoloogia portaal (läti keeles)
- Läti-inglise-läti sõnastik
- Läti sõnad Webster-Rosetta sõnastikus
- Vikipeedia läti keeles
 |
Euroopa Liidu ametlikud keeled | |
|---|---|---|
| bulgaaria | eesti | hispaania | hollandi | iiri | inglise | itaalia | kreeka | leedu | läti | malta | poola | portugali | prantsuse | rootsi | rumeenia | saksa | slovaki | sloveeni | soome | taani | tšehhi | ungari | ||
| Allikas: Euroopa Liidu ametlik veebileht | ||
