HTML

Allikas: Vikipeedia

HTML (inglisekeelne lühend sõnadest HyperText Markup Language 'hüperteksti ülestähendamise keel') on keel, milles märgendatakse veebilehti. HTML põhineb SGML-il. Tulevikus hakkab HTML-i asendama XHTML. HTML-keelsete failide internetist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse brauserit.

[redigeeri] Ülesehitus

HTML-dokument koosneb elementidest, mille järgi brauser dokumendi sisu kuvab. Iga element on lehekülje lähtekoodis tähistatud vastavate märgendite abil. Kõik HTML-märgendid on ümbritsetud noolsulgudega < ja >. HTML-märgendid annavad brauserile teada, mida sisuga teha, mil moel seda vormindada ja kuvada. HTML märgendid on näiteks , <ol>, <a> jne. Osad HTML-elemente võib sisaldada teisi elemente, näiteks: <ol><li>esimene</li><li>teine</li></ol>

Enamik HTML-märgendeid käib alati paaris: on alustav märgend ja on sulgev märgend, mida alustavast eristab kaldkriips / nurksulgudes elemendi nime ees, näiteks alustav ja sulgev tekstilõigu märgend on vastavalt ja . On ka elemente, mille märgendid on ühekordsed ega vaja sulgemist (<img>, jm), on elemente, millede sulgemine pole HTML-i vanemates versioonides kohustuslik (, <td> jt) ning esineb ka erandjuhtumeid, mille korral avatud märgendit ei pea sulgema, sest seda teeb mõni teine element. Viisakas komme on siiski avatud märgend kindlasti ka sulgeda.

Uute, XHTML-i standardite järgi on kohustuslik sulgeda kõik elemendid, sealhulgas ka ühekordsed elemendid. Ühekordsete elementide sulgemine käib XHTML-i puhul sama märgendi sees kaldkriipsu lisamise teel: , <img src="pilt.jpg"/>.

Paljudele elementidele saab lisada parameetreid, mis antud elemendi esitamisviisi brauseri jaoks täpsustavad. Parameetrid kirjutatakse elemendi algusmärgendi juurde, noolsulgude sisse. Igal parameetril on tavaliselt mitu võimalikku väärtust või väärtusvahemikku. Kui parameetril väärtusvahemik puudub, siis jäetakse see tähistamata. Parameetrid eraldakse märgendi põhitähisest tühikuga, samuti eraldatakse tühikuga üksteisele järgnevad parameetrist ja väärtusest koosnevad paarid. Parameetrite esitamise üldkuju on järgmine: <märgend parameeter="väärtus" parameeter2="väärtus">

Parameetrite arv sõltub konkreetsest elemendist. Kirja peab panema ainult need parameetrid, mille väärtusi tahetakse muuta erinevaks vaikeväärtustest. Enamikul parameetritest on olemas kindlad vaikeväärtused; erandiks on elemendid, mille otsene sisu määratakse märgendis toodud parameetritega (<img>, <a> jm) ning millel vaikeväärtus puudub. Parameetri väärtus on viisakas ümbritseda kas ühe- või kahekordsete jutumärkidega. Mõningate elementide parameetrite vaikeväärtused võivad sõltuda brauserist.

[redigeeri] Koodinäide

Kõige lihtsam HTML-is kirjutatud internetilehekülg näeb välja selline:

<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD HTML 4.01//EN" "http://www.w3.org/TR/html4/strict.dtd">
<html lang="et">
 <head>
   <title>Tervitus</title>
 </head>
 <body>
  <p>
   Tere maailm!
  </p>
 </body>
</html>

Vastavalt programmeerimisest tuntuks saanud "Tere maailm" programmi tavale näeb seda lehekülge brauseriga vaadates teksti "Tere maailm!".

HTML ei ole programmeerimiskeel selle tavapärases mõttes, kuigi seda tihti niimoodi nimetatakse. Peamiseks ja vast olulisimaks erinevuseks on see, et HTML on kirjeldav keel ning selles puuduvad tingimuslaused, muutujad ja teised programmeerimiskeeltele omased elemendid. HTML-is ei ole võimalik teostada tingimuste kontrolli ning vastavalt sellele valida üks või teine lahendustee (erandina võib olla see realiseeritud brauserispetsiifiliste laiendustena, näiteks Internet Exploreri nn tingimuskommentaarid).

Kuigi HTML-i süntaks ja käsustik on kogu maailmas ühtne, on paljud brauserid lisanud sellele omapoolseid laiendusi, mis tihtilugu ei tööta teiste brauseritega. Väikesi erinevusi on brauserite vahel ka ühtse koodi interpreteerimisel.

HTML lehekülgede täiustamiseks on loodud mitmeid lahendusi, millest tuntuimad on JavaScript, millega saab kasutaja brauseris jooksutada programmijuppe, ning CSS.