Intervall (muusika)

Allikas: Vikipeedia

Intervall on kahe üheaegselt kõlava (harmooniline intervall) või üksteisele järgneva (meloodiline intervall) heli kõrguse vahe.

[redigeeri] Diatoonilised intervallid

Diatoonilisi intervalle mõõdetakse tavaliselt diatoonilise helirea astmetega ja toonidega.

Intervallide nimetused tulenevad nende astmelisest suurusest: priim (1), sekund (2), terts (3), kvart (4), kvint (5), sekst (6), septim (7), oktaav (8), noon (9), deetsim (10), undeetsim (11), duodeetsim (12) jne.

Intervallid suuruse järjekorras

Lihtintervallid on suurusega kuni 7 astet ehk kuni oktaavini. Liitintervallid on oktaavist suuremad.

Täielikult konsoneerivad lihtintervallid on priim, kvint ja oktaav. Nende paralleelliikumine klassikalises mitmehäälsuses (harmoonias ja polüfoonias) ei ole võimalik. Osaliselt konsoneerivad intervallid on terts, kvart ja sekst; keskajal loeti neid intervalle dissoneerivateks. Dissoneerivad intervallid on sekund ja septim. Harmoonilistes järgnevustes nõuavad nad lahendust.

Sekund, terts, sekst ja septim võivad diatooniliselt esineda kahel kujul: suur (s2, s3, s6, s7) või väike (v2, v3, v6, v7). Priim ja oktaav esinevad diatooniliselt vaid puhtal kujul (p1, p8). Kvart ja kvint on diatooniliselt enamasti samuti puhtad intervallid (p4, p5), kuid (näiteks mažoori IV ja VII astme vahel) võivad olla ka suurendatud (<4) või vähendatud (>5), ühtlasi ka dissoneerivad ning nõuavad lahendust.

Intervalli pööre (pöördintervall) tekib tema ühe heli viimisest oktaavi võrra üle teise.

Intervallid ja nende pöörded

Kõik konsoneerivad intervallid pöörduvad konsoneerivateks, kõik dissoneerivad intervallid pöörduvad dissoneeruvateks. Suured intervallid pöörduvad väikesteks ja väikesed intervallid pöörduvad suurteks. Vähendatud intervallid pöörduvad suurendatud intervallideks ja vastupidi.

Altereerimine muudab iga intervalli kas suurendatuks või vähendatuks. Kahekordne alteratsioon muudab iga intervalli kas kahekordselt suurendatuks või kahekordselt vähendatuks.

[redigeeri] Muud intervallid

Peale diatooniliste intervallide on veel terve rida intervalle, mis võivad tuleneda helide füüsikalistest omadustest, häälestussüsteemide eripäradest, muusikakultuuri või traditsiooni eripäradest jmt.