Laulev revolutsioon
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
Laulev revolutsioon on nimetus Eestis, aastail 1987–1988, toimunud sündmustele mille eesmärgiks oli Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine.
Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta.
Sisukord |
[redigeeri] Sündmused
[redigeeri] Perestroika
1980. aastate keskel algatas Mihhail Gorbatšov NSV Liidus uuenduspoliitika - perestroika, mis saavutas Eestis oma haripunkti 1987. aastal ning kasvas 1988. aastal üle iseorganiseerunud laulvaks revolutsiooniks.
[redigeeri] IME
31. märtsil 1988 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega Eesti NSV viidi üle täielikule isemajandamisele. Laulva revolutsiooni alguseks loetakse sellele järgnenud loomeliitude pleenumit Tallinnas 1.-2. aprillil 1988, kus Eesti loovintelligents nõudis poliitiliste õiguste laiendamist, kultuurilist ning majanduslikku iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja valitsuse tagasiastumist.
[redigeeri] Sinimustvalge lipp
14. mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis.
Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel kui noored igal ööl 4. juunist 8. juunini koos laulmas käisid.(millegipärast väga demokraatlikult tsenseeritud teema).
Dissidendid asutasid 1987 MRP-AEG.
[redigeeri] Öised laulupeod
Juunis, Tallinna vanalinnapäevade ajal toimusid öised laulupeod, kus noorte inimeste massid kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinna Lauluväljakule, kus Mart Mikk koos ansambliga Rodeo korraldas öiseid rock-kontserte. Kohale tulnud hoidsid teineteisel kaelast kinni ja laulsid üheskoos. 26.-28. augustini toimunud Rock Summeril esitati jälle Alo Mattiiseni isamaalisi laule.
[redigeeri] Eestimaa Laul
11. septembri päeval kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule üritusel nimega "Eestimaa Laul", kus Trivimi Velliste nõudis oma kõnes esmakordselt avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.
16. novembril võttis ENSV Ülemnõukogu Vaino Väljase juhtimisel vastu suveräänsusdeklaratsiooni, mille küll Moskva 26. novembril tühistas.
7. detsembril võttis ENSV Ülemnõukogu vastu konstitutsiooniparanduse, mis tunnistas riigikeeleks eesti keele.
24. detsembril heisati Tartu tähetornis Eesti rahvuslipp.
[redigeeri] Balti kett
23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demonstratsioon, kus inimesed seisid üksteise kõrval Tallinnast Vilniuseni, moodustades niinimetatud Balti keti. Soov üritusel osaleda oli nii suur, et paljud inimesed jäid liiklusummikutesse ja ei jõudnudki kohale. Õhtul kell 19.00 hakkas Eesti ja Läti piiril liikuma nii Tallinna kui Vilniuse poole märgusõna "Vabadus" ning kõlas kolmekeelne, spetsiaalselt selleks ürituseks komponeeritud laul, mis mõjus kui kolme Balti rahva ühishümn: "Ärgake, Baltimaad!". Kokku osales üritusel umbes kaks miljonit inimest ning inimrivi kogupikkus oli ligikaudu 620 kilomeetrit. 26. augustil võttis Moskvas NLKP Keskkomitee vastu teravatoonilise otsuse olukorrast Baltimaades, kus Balti kett tunnistati natsionalistlikuks hüsteeriaks.
Eesti Vabariigi kodanikkonna registreerimise alusel tuli 1990. aastal kokku Eesti Kongress.
19.-21. augustini 1991 toimus Moskvas riigipöördekatse totalitaarrežiimi taastamiseks.
20. augustil 1991 kell 23.03 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Järgmisel päeval püüdsid Vene dessantväelased hõivata Tallinna teletorni.
1994 viidi Vene sõjavägi Eestist välja.
