20. august
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
| <<< - august - >>> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | ||
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | ||
| Kalender - 2007 - Aasta päevad | ||||||
20. august on Gregoriuse kalendri 232. (liigaastal 233.) päev. Juliuse kalendri järgi 7. august (1901–2099).
Sisukord |
[redigeeri] Sündmused
[redigeeri] Eestis
- 1781 - Hiiurootslased küüditati Ukrainasse.
- 1881 – Avati Tallinna Peetri Reaalkool.
- 1903 – Tallinnas alustas tegevust kunstnik Hans Laipmanni (Ants Laikmaa) ateljeekool.
- 1915 – Esimene maailmasõda: Vene sõjavägi süütas Pärnus Saksa dessanti kartes Euroopa suurima tselluloosivabriku "Waldhof".
- 1935 – Riigivanem Konstantin Päts sõitis eravisiidile Soome.
- 1941 – Saksa väed alustasid pealetungi Tallinnale, mille kaitseks oli koondatud 40 000 punaväelast ning Balti laevastiku suurtüki- ja lennuvägi. Pealetung arenes edukalt.
- 1988 – Pilistveres asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) eesotsas Lagle Parekiga.
- 1991 – Tallinna jõudsid Pihkva dessantdiviisi üksused. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead ning raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Hilisõhtul kell 23.02 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu Eesti Komitee juhtidega kooskõlastatud otsuse "Eesti riiklikust iseseisvusest ja Põhiseadusliku Assamblee moodustamisest", mis taastas iseseisva Eesti Vabariigi.
- 1992 – 1992. aasta Eesti presidendivalimised: valimiskomisjon registreeris presidendikandidaatideks Lennart Meri, Arnold Rüütli, Lagle Pareki ja Rein Taagepera.
- 1994 – Rahvusraamatukogus peeti Keskerakonna korraldatud konverents "Primitiivse parempoolsuse kriitika".
- 1996 – Politseiameti peadirektor Ain Seppik vabastas ametist keskkriminaalpolitsei abidirektori Koit Pikaro ja viis ta üle madalamale ametikohale.
- 1998 – Budapestis toimunud Euroopa kergejõustikumeistrivõistlustel võitis Erki Nool kümnevõistluses 8667 punktiga kuldmedali, tõustes kolme viimase alaga kuuendalt kohalt esimeseks.
- 1999 – Kuressaare linnateatri näitlejakohtadele ei laekunud mitte ühtegi nõuetekohast avaldust.
[redigeeri] Maailmas
- 1581 Liivi sõda: Poola väed jõudsid Pihkva alla ja asusid seda piirama. Pihkva garnison vürst Ivan Šuiski juhatusel ja linnaelanikud kaitsesid end edukalt ning lõid poolakate rünnakud tagasi.
- Ameerikasse jõudsid esimesed Aafrikast pärit orjad: Hollandi laev 20 mustanahalise vangiga randus Jamestownis (Virginia).
- 1741 – Vitus Bering nägi esimese eurooplasena Alaskat.
- 1914 – Esimene maailmasõda: Saksa väed hõivasid Brüsseli.
- 1915 – Esimene maailmasõda: Itaalia kuulutas Türgile sõja.
- 1920 – Detroidis alustas tööd esimene kommertsraadiojaam.
- 1934 – Adolf Hitler sai Saksamaa presidendiks.
- 1940 – Lev Trotskile tehti atentaat. Ta suri järgmisel päeval.
- 1960 – Senegal lõi lahku Mali föderatsioonist ja kuulutas välja iseseisvuse.
- 1968 – Tšehhoslovakkia: Nõukogude tankid sisenesid Prahasse.
- 1975 – NASA lennutas Marsi suunas teele kosmoseaparaadi Viking 1.
- 1977 – NASA lennutas kosmosesse kosmoseaparaadi Voyager 2.
- 1988 – Iraani-Iraagi sõda lõppes relvarahuga.
[redigeeri] Sündinud
- 1561 – Jacopo Peri, itaalia helilooja
- 1601 – Pierre de Fermat, prantsuse matemaatik
- 1779 – Jöns Jacob Berzelius, rootsi keemik
- 1827 – Charles De Coster, belgia kirjanik
- 1827 – Josef Strauss, austria helilooja ja dirigent
- 1847 – Bolesław Prus, poola kirjanik
- 1860 – Raymond Poincaré, Prantsuse poliitik
- 1881 – Aleksander Hellat, Eesti poliitik
- 1883 – vend Vahindra (paljasjalgne Tõnisson)
- 1884 – Rudolf Bultmann, saksa teoloog
- 1886 – Paul Tillich, teoloog
- 1897 – Tarjei Vesaas, norra kirjanik
- 1898 – Vilhelm Moberg, rootsi kirjanik
- 1901 – Salvatore Quasimodo, itaalia luuletaja
- 1909 – Martin Hansen, taani kirjanik
- 1922 – Roland Laasmäe, eesti koorijuht
- 1926 – Inna Taarna, eesti näitleja
- 1934 – Rein Karemäe, eesti teleajakirjanik
- 1935 – Sulev Uus, eesti ajakirjanik ja ajakirjandusõppejõud
- 1936 – Allan Kullaste, televisiooni- ja raadiojuht
- 1937 – Andrei Mihhalkov-Kontšalovski, vene filmirežissöör
- 1937 – Boriss Rõtov, maletaja
- 1940 – Agu Sisask, eesti tõlkija ja luuletaja
- 1940 – Karin Lüüs, eesti sisustusarhitekt
- 1941 – Slobodan Milošević, Serbia ja Jugoslaavia poliitik
- 1941 – Mare Mikof, eesti skulptor
- 1944 – Rajiv Gandhi, India poliitik
- 1948 – Robert Plant, laulja
- 1953 – Raimo Raag, eesti keeleteadlane
- 1953 – Mart Ummelas, eesti raadioajakirjanik
- 1959 – Kai Kaljo, eesti kunstnik
- 1968 – Waldemar Stoffel, saksa kunstnik
- 1981 – Artur Kotenko, eesti jalgpallur
[redigeeri] Surnud
- 1153 – Bernard Clairvaux'st, abt
- 1639 – Martin Opitz, saksa luuletaja
- 1823 – Pius VII, paavst
- 1854 – Friedrich Schelling, saksa filosoof
- 1959 – Alfred Kubin, austria graafik ja kirjanik
- 1977 – Groucho Marx, USA filminäitleja
- 1988 – Paul Aron, Prantsuse kirjanik ja filosoof
- 1994 – Linus Pauling, USA biokeemik
- 2001 – Fred Hoyle, astronoom ja kirjanik
[redigeeri] Pühad
- Eesti riigipüha: taasiseseisvumispäev
- Ungari: Püha Istváni päev
- Katoliku kirikus Clairvaux' püha Bernardi mälestuspäev
[redigeeri] Ilmarekordid
- ...
Vaata ka: 19. august ~ 21. august ~ Aasta päevad
