Nikolai Gogol

Allikas: Vikipeedia

Nikolai Gogol

Nikolai Vassiljevitš Gogol (1. aprill 1809 – 4. märts 1852) oli vene kirjanik.

[redigeeri] Elukäik ja looming

Nikolai Gogol sündis Poltaava kubermangus Bolšije Sorotšintsõs ukraina mõisniku peres. Tema ema oli poja sündides alles 18-aastane.

Nikolai Gogol õppis Poltaava rahvakoolis ja Nežini gümnaasiumis (1821–1828). Pärast koolide lõpetamist siirdus ta sooviga hakata näitlejaks, Peterburi. Näitlemisest ei tulnud midagi välja ning ta otsustas hakata kirjanikuks.

Aastal 1829 ilmus anonüümselt tema esimene teos "Hans Küchelgarten". Suurema tähelepanu saavutas ta 1831/1832 aastal ilmunud novellidega "Õhtud külas Dikanka lähedal". Pärast novellide ilmumist sõbrunes Gogol Aleksandr Puškiniga.

Mõnda aega töötas Gogol õpetajana tütarlaste gümnaasiumis. Aastatel 1834 kuni 1835 töötas ajaloo õppejõuna Peterburi ülikoolis.

Aastal 1836 lahkus Nikolai Gogol Venemaalt. Põhiliselt elas ta Roomas. Venemaalt oli ära 12 aastat. Roomas alustas ta oma ainsa, triloogiana kavandatud, romaani kirjutamist. Kavandatud triloogia esimene osa kandis nime "Surnud hinged" ning see ilmus 1842. aastal. Tsensuuri poolt oli ettekirjutatud pealkirjaks "Tšitšikovi seiklused ehk Surnud hinged".

Naastes Venemaale, töötas Nikolai Gogol ka Surnud hingede teise osa kallal. See ei saanud valmis ning veidi enne surma, meeltesegaduses, põletas kirjanik ka käsikirja.

Pärast surma maeti Nikolai Gogol Danilovi kloostri kalmistule, 1931. aastal maeti ta ümber Moskva Novodevitšje kalmistule.

[redigeeri] Teosed

"Hans Küchelgarten" (1829)
"Arabeskid" (novellikogu)
"Mirgorod" (novellikogu)
"Surnud hinged" (I osa; 1842; ilmus "Tšitšikovi seiklused ehk Surnud hinged" pealkirja all)
"Naisevõtt" (1942)
"Sinel" (1942)

Eesti keeles ilmunud: