Põhja-Küprose Türgi Vabariik

Allikas: Vikipeedia

Põhja-Küprose Türgi Vabariik
türgi Kuzey Kıbrıs Türk Cumhuriyeti

Põhja-Küprose lipp

Põhja-Küprose vapp

Pindala: 3355 km²
Rahvaarv: 228 400 (2004)
Pealinn: Nikosia
Ametikeel: türgi

Põhja-Küprose Türgi Vabariik on rahvusvaheliselt tunnustamata de facto eksisteeriv Küprose türklaste riik Küprose saare põhjaosas.

Maailma riikidest tunnustab Põhja-Küprose Türgi Vabariiki ainult Türgi (riiki tunnustab ka Aserbaidžaani osa Nahhitševani Autonoomne Vabariik; Islami Konverentsi Organisatsioon on andnud talle vaatlejastaatuse Türgi Küprose Riigi nime all).

Teised riigid ja ÜRO tunnustavad ainult Küprose Vabariiki, mis de facto on Küprose kreeklaste riik saare lõunaosas. Nad tunnustavad Küprose Vabariigi suveräänsust kogu saare territooriumil.

Türgi ja Põhja-Küprose Türgi Vabariik omakorda ei tunnusta Küprose Vabariigi võimu kogu saarel ning nimetavad Küprose Vabariiki "Lõuna-Küprose Kreeka Võim".

[redigeeri] Riik

Pealinn on Nikosia (türgi keeles Lefkoşa), täpsemalt selle Küprose türklaste valduses olev põhjaosa.

Riigi president on Mehmet Ali Talat. Peaminister on Ferdi Sabit Soyer.

[redigeeri] Rahvastik

Valitsuse hinnangul oli 1998 riigis umbes 200 000 elanikku. 1993. aastal oli rahvaarv 177 120 ja 1978. aastal 146 740.

Elanikkond koosneb valdavalt türklastest. Küprose türklasi oli 1996. aastal umbes 140 000, kreeka poole hinnangul on neid vaid 50 000 – 85 000. Ülejäänud osa moodustavad Anatooliast pärit türgi immigrandid. Kreeklasi oli 497, maroniite 234 ning muude rahvuste ja kogukondade esindajaid 1613 inimest.

Täpsed ja ametlikud andmed Põhja-Küprose Türgi Vabariigi elanikkonna arvukuse ja rahvusliku koosseisu kohta puuduvad.

Suuremad linnad on: