Põhjamaad
Allikas: Vikipeedia
Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Sisukord |
[redigeeri] Suuremad linnad
Suurimad linnad Põhjamaades elanike arvu järgi on:
Stockholm 774 411
Helsingi 562 570
Oslo 541 822
Kopenhaagen 501 158- Göteborg 487 028
- Århus 295 513
- Malmö 272 634
- Bergen 242 854
- Espoo 229 443
- Tampere 204385
[redigeeri] Põhjamaadega lähedaselt seotud alad
Mitmetel aladel on Põhjamaadega pikajaline ja lähedane suhe ning need identifitseerivad end lähedaseks mõne või kõigi Põhjamaadega. Enamasti neid ei peeta aga Põhjamaade osaks.
[redigeeri] Shetland ja Orkney
Šotimaa põhjaosas asuvad saared - Orkney ja Shetland - omavad Põhjamaist indentiteeti. Saared olid Norra kolooniaks üle 500 aasta, kuid sattusid Šoti krooni alla aastal 1472.
Teise maailmasõja ajal olid Shetland ja Orkney tähtsateks baasideks eksiilis olevatele Norra relvajõududele. Shetlandist toodi ja sinna viidi põgenikke, agente ja varustust Norrast.
Tähtsal kohal on olnud majanduslähedus. Kultuurivahetus ja ühised spordivõistlused toimuvad pidevalt. Geneetiline uuring leidis, et 60% Shetlandi ja Orkney saarte meestest omasid Norrast pärinevaid geene.
[redigeeri] Eesti
Peale iseseisvumist aastal 1991 on Eesti huvitunud enda sidumisest Põhjamaadega keele, kultuuri ja ajaloo ühisuse tõttu Soome, Rootsi ja Taaniga. Eesti keel on lähedaselt seotud soome keelga ning eestlased on soomeugrilased. Eesti oli Taani ja Rootsi impeeriumite osaks mitmeid sajandeid. Tänapäeval on tähtsal kohal majandustegevuse seotus Põhjamaadega, kolmveerand investeeringutest mis lähevad Eestisse pärinevad Põhjamaadest (eriti Soomest ja Rootsist) ning sinna suundub ka 58% Eesti ekspordist. Eesti poliitiline süsteem teeb riigi aga Põhjamaadest erinevaks.
1999.a. pidas Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves Rootsis kõne Eesti kui Põhjamaa. 2003.a. toimus välisministeeriumis näitus Estonia: Nordic with a Twist. 2005.a. liitus Eesti Euroopa Liidu Põhjamaade lahingugrupiga ning tunneb huvi Põhjamaade Nõukoguga liitumise vastu.
[redigeeri] Teised
Saksamaa põhjapoolseim osa, Schleswig omas Põhjamaist identiteeti kuni selle ühendamiseni Saksamaaga 19. sajandi keskpaigas. Tänapäeval ei ole ühisus Põhjamaadega Schleswigi ühiskonnas ja selle elanikes eriti silmapaistev.
