Sergei Dovlatov
Allikas: Vikipeedia
Sergei Donatovitš Dovlatov (vene Серге́й Дона́тович Довла́тов) (3. september 1941 Ufaa – 24. august 1990 New York) oli vene kirjanik.
1944. aastal kolis perekond Leningradi. 1959. aastal astus Dovlatov Leningradi Riiklikku Ülikooli, kus õppis soome keelt. 1962–1965 oli ta sõjaväes vangivalvurina Komi ANSV-s. Pärast sõjaväge asus ta õppima ajakirjandust. Töötas ajakirjanikuna ning alustas kirjanduslikku tegevust. Ta kuulus Leningradi kirjanike rühmitusse "Linlased" ("Горожане").
Dovlatov oli kaks meetrit pikk ja kaukaaslase väljanägemisega (tegelikult armeenia-juudi segaverd).
Dovlatov elas 1972–1976 Tallinnas, töötades ajalehes "Sovetskaja Estonia". Seda ajajärku käsitleb ta raamatus "Kompromiss" (1981).
Samuti töötas ta mõnda aega ekskursioonijuhina Puškini muuseumis Mihhailovskojes. Sellest räägib jutustus "Riiklik kaitseala" ("Заповедник", 1983).
1976. aastal kolis Dovlatov tagasi Leningradi, kus töötas ajakirjas "Kostjor".
Nõukogude Liidus ei õnnestunud Dovlatovil ühtki raamatut avaldada. Tema esikraamatu tiraaž hävitati KGB käsul. Tema teosed levisid samizdati kaudu. Selle eest, et teda avaldati lääne venekeelsetes ajakirjades, heideti ta välja NSV Liidu Ajakirjanike Liidust.
1978. aastal emigreerus Dovlatov Ameerika Ühendriikidesse New Yorki. Seal oli tal autorisaade raadios "Vaba Euroopa". Ta suri 1990 südamepuudulikkusse ja on maetud Mount Hebroni kalmistule.
Dovlatov võttis endale reegliks, et kõik sõnad lauses peavad algama ise tähega.
Eesti keeles on temalt ilmunud jutustused "Meie omad" ("Наши", 1983) ja romaan "Tsoon" ("Зона", 1982, eesti keeles 2006).
Talle on paigaldatud mälestustahvel Tallinnasse Vabriku tänav 41 seinale.
[redigeeri] Tsitaat
Elada on võimalik ainult kolmes linnas: Leningradis, New Yorgis ja Tallinnas.
