Türreeni meri
Allikas: Vikipeedia
Türreeni meri (itaalia Mar Tirreno, Tirreno; korsika ja sardi Mare Tirrenu: sitsiilia Mari Tirrenu; prantsuse Mer Tyrrhénienne) on Vahemere osa Itaalia mandriosast lääne pool.
Sisukord |
[redigeeri] Asend
Türreeni meri piirneb kirdes Apenniini poolsaarega (Itaalia maakondade Toscana, Lazio, Campania ja Calabriaga), läänes Korsika ja Sardiiniaga ning lõunas Sitsiiliaga. Ta on 80 km kauguse Korsika väina kaudu Apenniini poolsaare ja Korsika vahel (Genova lahe juures) ühenduses Liguuria merega, 3 km laiuse Messina väina kaudu Apenniini poolsaare lõunatipu (Calabria) ja Sitsiilia vahel Joonia merega ning 11 km laiuse Bonifacio väina kaudu Baleaari merega. Sardiinia ja Sitsiilia vahel on 300 km laiune ilma kindla nimeta läbipääs, mis ühendab Türreeni merd Vahemere põhiosaga.
[redigeeri] Sügavus
Türreeni mere maksimaalne sügavus on 3785 m.
[redigeeri] Türreeni mere saared
Peale Korsika, Sardiinia ja Sitsiilia, mida Türreeni meri uhub, on saari ka keset seda merd:
- Toscana saared: Elba, Capraia, Pianosa, Montecristo, Giglio ja Giannutri
- Ponziane saared: Ponzia, Gavi, Palmarola, Zannone, Ventotene ja Santo Stefano
- Ischia saar
- Capri saar
- Lipari saared: Lipari, Salina, Vulcano, Stromboli, Filicudi, Alicudi ja Panarea
- Egadi saared: Favignana, Marettimo ja Levanzo
[redigeeri] Tähtsamad sadamad
- Apennniini poolsaarel põhjast lõunasse: Civitavecchia (Roma), Napoli ja Salerno, samuti Massina väina äärne Reggio di Calabria
- Korsikal: Bastia
- Sardiinias: Cagliari ja Olbia
- Sitsiilias: Palermo ja Trapani ning Messina väina äärne Messina
[redigeeri] Nimi
Meri on nime saanud merdsõitvate etruskide kreekakeelsest nimest Tyrrhenoi (türreenid). Etruskid olevat tulnud prints Tyrrhenose juhtimisel Lüüdiast ning koloniseerinud praeguse Toscana rannikuala. Nad ise olevat nimetanud seda merd Etruuria mereks või Etruskide mereks.
