1583

1583. aasta

Sajandid: 15. sajand - 16. sajand - 17. sajand

Sisukord

12. jaanuar Holland ja Flandria läksid üle Gregoriuse kalendrile.
21. veebruar Groningen läks üle Gregoriuse kalendrile.
21. veebruar Copacabana madonna tõsteti aujärjele.
12. aprill Oranje Willem abiellub pärast Charlotte van Bourboni surma oma neljanda abikaasa, prantslased hugenoti Louise de Colignyga.
22. mai Ernst von Bayern valiti Kölni katoliku peapiiskopiks.
26. mai Ristiti William Shakespeare'i esimene tütar Susanna.
17. juuni Brabantis lõi Parma hertsog prantsuse palgasõdureid.
18. juuni Londonis lunastas Richard Martin esimese elukindlustuspoliisi (William Gibbonsi surma puhul).
5. august Sir Humphrey Gilbert rajas esimese Inglismaa koloonia Põhja-Ameerikas. See on praegune St. John's Kanadas Newfoundlandis.
10. augustil sõlmis Venemaa Rootsiga kolmeks aastaks Pljussa vaherahu
August John Whitgift sai Edmund Grindali järel Canterbury peapiiskopiks.
9. september Asutati Würzburgi ülikool.
10. oktoober Insterburg (Tšernjahhovsk) sai linnaõigused.
20. november Parma hertsog vallutas Aalsti.

Jesuiidid kinnitasid kanda Hiinas, saabusid Türgisse ja alustasid Peruus põliselanike ristiusku pööramist.
San Luis Potosí kohale asutati frantsiskaani misjon.
Toimus Shizugatake lahing
Saksamaal ja Šveitsis võeti kasutusele Gregoriuse kalender.
Galileo Galilei leiutas pendli.
Asutati Edinburghi ülikool Šotimaal.
Toyotomi Hideyoshi käsul alustati Ōsaka lossi ehitamist.
Northamptonshire'is hakati ehitama Holdenby House 'i.
Venelased rajasid mäemaride asualale Kozmodemjanski kindluse.
Mariestad sai linnaõigused.
Asutati Allahabadi linn.
Hessen-Rheinfels liidendati Hessen-Darmstadtiga.
Katzenelnbogen liidendati Hessen-Kasseliga.
Claudio Monteverdi komponeeris oma mitmehäälsed madrigalid.
Joseph Justus Scaliger avaldas kronoloogiaalase töö De emendatione temporum.
Giovanni Bolognal valmis skulptuur Sabiinitaride röövimine.
Rudolf II Habsburg asus elama Prahasse.
Ilmus Philip Stubbe'i teos The Anatomy of Abuses.
Ilmus Johann Weyeri raamat Pseudomonarchia Daemonum.
Inglismaal peeti esimene teadaolev vibulaskmis võistlus
John Dee kodu ja raamatukogu rüüstati.
Nantwichis oli 20 päeva kestnud tulekahju, mis hävitas suurema osa linnast.
Ericus Erici Sorolainen sai Turu peapiiskopiks.

19. märts Tartusse saabusid esimesed jesuiidid Eestis: jesuiitide ordu Poola orduprovintsiaali Giovanni Paolo Campana, preestrid Theodor Havkenscheid, Thomas Busaeus, Valentin Hengelius ja Johannes Ambrosius Völcker ning ilmikvennad Johannes Strunk ja Stepan Braun.
18. aprill Tartus alustas tegevust jesuiitide gümnaasium.
10. august Lõppes Liivi sõda. Vene-Rootsi vaherahu (Pljussa vaherahu), mis sõlmiti kolmeks aastaks, andis Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa Rootsile.

Tallinna Raeapteek renditi Johan Burchardtile.
Mainiti esmakordselt Õngu küla (Ennige), Abja-Vanamõisa küla (Wana Moyza), Vaikla küla, Tudulinnat (Tutinlinna), Mustoja küla, Sulustvere küla (Suroswieri), Adavere küla (Adawier) ja Lõusa küla (Laus).

8. jaanuar Simon Episcopius, hollandi teoloog
3. märts Edward Herbert, 1. parun Herbert of Cherbury, briti sõjaväelane, diplomaat, ajaloolane ja religioosne filosoof.
10. aprill Hugo Grotius, hollandi jurist
16. juuni Axel Oxenstierna, Rootsi riigimees
30. juuni Jakob De la Gardie, Rootsi väepealik
9. september Girolamo Frescobaldi, itaalia helilooja
24. september, Albrecht von Wallenstein, väejuht ja poliitik
25. detsember, Orlando Gibbons, inglise helilooja

Nzinga, Ndongo ja Matamba (praeguses Põhja-Angolas ja Kongo DV-s) kuninganna ja väepealik
Antonius Deynan, katoliku märter (dateering)
Philip Massinger, inglise näitekirjanik (ristitud 24. november)
Dodo Knyphausen, saksa päritolu Rootsi feldmarssal
Pieter Pieterszoon Lastman, hollandi maalikunstnik
John Pym, Inglise poliitik
John Beaumont, inglise poeet