1980. aasta suveolümpiamängud
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
1980. aasta suveolümpiamängud olid XXII olümpiaadi kaasaegsed suveolümpiamängud. Need toimusid 19. juulist 3. augustini 1980 Moskvas ja teistes NSVLiidu linnades. Olümpiamängude purjeregatt toimus 20. juuli - 30. juuli 1980 Tallinnas.
Esmakordselt viidi olümpiamängud läbi sotsialistlikus riigis. Esimest korda ei osalenud olümpial USA sportlased.
Moskva oli esimest korda kandideerinud 1976. aasta suveolümpiamängude olümpialinnaks 1970. aastal, kuid kaotas siis Montrealile häältega 28:41. Teisel katsel, ROK-i 75. istungjärgul Viinis 1974. aastal jäi ainus konkurent Los Angeles alla häältega 22:39.
(100 000 pealtvaatajat) jalgpallis, Leningradi Kirovi-nimelisel staadionil (80 000) jalgpallis, Minski Dünamo staadionil (55 000) jalgpallis ja Tallinna Purjespordikeskuses (5000) purjetamises.
Olümpiamängudel osales 81 riiki 5326 sportlasega.
Esmakordselt osalesid olümpiamängudel Angola, Botswana, Jordaania, Küpros, Laos, Mosambiik, Zimbabwe ja Seišellid.
Olümpiamänge boikoteerisid Albaania, Ameerika Ühendriigid, Argentina, Bahrein, Bermuda, Filipiinid, Hiina, Honduras, Gambia, Hongkong, Indoneesia, Lääne-Saksamaa, Saudi Araabia, Iisrael, Kaimanisaared, Kanada, Kenya, Liechtenstein, Malaisia, Malawi, Mauritaania, Pakistan, Paraguay, Singapur, Tai, Tuneesia, Türgi ja Uruguay.
[redigeeri] 1980 olümpiamängude purjeregatt
Tallinnas toimunud olümpiamängude korralduskomitee esimees oli Arnold Green. Võistlusalasid oli Tallinnas kuus. Jahte kokku 84. Osavõturohkeim jahiklass oli Finn - 21 jahti. Võistlusrajad: Alpha (Finn, 470), Bravo (Lendav Hollandlane, Soling), Charlie (Star, Tornaado). Sportlasi osales 156. Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri. Olümpiatule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja platsile. Tseremoniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Vaiko Vooremaa. Olümpiaorkestrid olid Ellerhein, Hortus Musicus, Kukerpillid, Leegajus, Laine jt. Ava- ja lõputseremoonia režii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimetuse all "Olümpiamuusika".
Olümpiaregati tarbeks ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskus (arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Himm Looveer) 193 000 m² suurusel maa-alal (spordikompleks, jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline olümpiaküla 632 voodikohaga). Poolsaarena lõikus jõesadamasse tseremooniaväljak, mille tipus sirutus konsoolina jõe kohale platvorm olümpiatulega. Jõe vastaskaldale monteeriti tribüünid 5000 pealtvaatajale. Veel ehitati Tallinna 314 meetri kõrgune Tallinna teletorn Kloostrimetsas, Tallinna Peapostkontor, Tallinna Lennujaam, 28-korruseline hotell Olümpia, Tallinna Linnahall. Vanalinnas restaureeriti mitmed elamukvartalid ja Tallinnast Narva poole väljuv maantee ehitati osaliselt neljarealiseks.
[redigeeri] Välislingid
Olümpiamängud |
Suveolümpiamängud
1896, 1900, 1904, 1906¹, 1908, 1912, (1916)², 1920, 1924, 1928, 1932, 1936, (1940)², (1944)², 1948, 1952, 1956, 1960, 1964, 1968, 1972, 1976, 1980, 1984, 1988, 1992, 1996, 2000, 2004, 2008, 2012, 2016, 2020 |
|
| Taliolümpiamängud
1924, 1928, 1932, 1936, (1940)², (1944)², 1948, 1952, 1956, 1960, 1964, 1968, 1972, 1976, 1980, 1984, 1988, 1992, 1994, 1998, 2002, 2006, 2010, 2014, 2018 |
||
|
¹ROK-i poolt praegu mitte tunnustatud. |
