1984. aasta taliolümpiamängud
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
1984. aasta taliolümpiamängud ehk XIV taliolümpiamängud toimusid 8.–19. veebruaril 1984 Sarajevos, Jugoslaavias (praegu Bosnia ja Hertsegoviina).
Sarajevo kinnitati olümpialinnaks ROK-i 80. istungjärgul Ateenas 18. mail 1978. Ülejäänud kandideerijad olid Göteborg (Rootsi) ja Sapporo (Jaapan). Esimeses hääletusvoorus sai Sapporo 33, Sarajevo 31 ja Göteborg 10 häält, teises voorus Sarajevo 39 ja Sapporo 35 häält.
Olümpiamängudel osales 49 riiki ja 1274 sportlast, nende seas 274 naist. Esmakordselt osalesid taliolümpial Costa Rica, Egiptus, Monaco, Neitsisaared, Puerto Rico ja Senegal. Suurim esindus oli USAl (126 sportlast). Ühe sportlasega osalesid Mehhiko, Neitsisaared, Puerto Rico ja Senegal.
Kavas oli 8 spordiala. Välja jagati 39 komplekti medaleid. Uue alana oli kavas naiste 20 km distants murdmaasuusatamises.
Sisukord |
[redigeeri] Võistluspaigad
- Skenderija Kultuuri- ja Spordikeskus Sarajevos (4500 kohta): iluuisutamine (spordihall), jäähoki (Linnahall)
- Zetra spordikeskus Sarajevos Koševo orus (8500 kohta): kiiruisutamine (jäästaadion), iluuisutamine ja jäähoki (Olümpiahall)
- Igman - Malo Polje, 26 km Sarajevost läände: suusahüpped
- Igman - Veliko Polje, 23 km Sarajevost lõunasse: murdmaasuusatamine, kahevõistlus, laskesuusatamine
- Bjelašnica, 25 km Sarajevost lõunasse (kõrgeim tipp 2067 m): meeste mäesuusatamine
- Jahorina, 28 km Sarajevost kagusse (kõrgeim tipp 1916 m): naiste mäesuusatamine
- Trebević, 10 km Sarajevost itta: bobisõit, kelgutamine
Sportlaste olümpiakülad asusid Mojmilos (Sarajevo) ja Igmanis (Veliko Polje) ning ajakirjanike olümpiaküla Dobrinjas (Sarajevo).
[redigeeri] Olümpiamängude avatseremoonia
Olümpiamängude organiseerimiskomitee esimees oli Branko Mikulić.
ROK-i president oli Juan Antonio Samaranch.
Olümpiamängud avas Jugoslaavia president Mika Špiljak.
Olümpiatule tõi staadionile suusataja Ivo Čermak.
Olümpiatule süütas iluuisutaja Sandra Dubravčić.
Olümpiavande andis mäesuusataja Bojan Križaj.
Kohtunikevande andis suusatamiskohtunik Dragan Petrović.
[redigeeri] Mitteametlik paremusjärjestus
| Koht | Riik | K | H | P | 4. | 5. | 6. | Punkte |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1. | NSV Liit | 6 | 10 | 9 | 7 | 5 | 8 | 167 |
| 2. | Saksa DV | 9 | 9 | 6 | 6 | 7 | 1 | 165 |
| 3. | Soome | 4 | 3 | 6 | 3 | 2 | 2 | 82 |
| 4. | USA | 4 | 4 | – | 6 | 4 | 3 | 77 |
| 5. | Norra | 3 | 2 | 4 | 4 | 4 | 4 | 71 |
| 6. | Rootsi | 4 | 2 | 2 | 2 | 2 | 1 | 57 |
| 7. | Šveits | 2 | 2 | 1 | 3 | 4* | 3 | 47,5 |
| 8. | Saksamaa LV | 2 | 1 | 1 | 1 | 3 | 1* | 32,5 |
| 9. | Tšehhoslovakkia | – | 2 | 4 | 1 | 1 | 1 | 32 |
| 10. | Kanada | 2 | 1 | 1 | 1 | – | 2* | 27,5 |
| 11. | Austria | – | – | 1 | 3 | 3* | 3 | 21,5 |
| 12. | Itaalia | 2 | – | – | – | 2 | 3 | 21 |
| Prantsusmaa | – | 1 | 2 | 2 | – | 2 | 21 | |
| 14. | Suurbritannia | 1 | – | – | – | – | 1 | 8 |
| Liechtenstein | – | – | 2 | – | – | – | 8 | |
| 16. | Jugoslaavia | – | 1 | – | – | 1 | – | 7 |
| 17. | Jaapan | – | 1 | – | – | – | – | 5 |
| 18. | Holland | – | – | – | – | 1 | 1 | 3 |
| Poola | – | – | – | – | 1 | 1 | 3 | |
| 20. | Bulgaaria | – | – | – | – | – | 1 | 1 |
| Hispaania | – | – | – | – | – | 1 | 1 |
Meeste kiirlaskumises jagati 5.–6. kohta. Naiste kiirlaskumises jagati 6.–7. kohta.
[redigeeri] Spordialad
- Bobisõit
- Iluuisutamine
- Jäähoki
- Kelgutamine
- Kiiruisutamine
- Laskesuusatamine
- Mäesuusatamine
- Suusatamine
Olümpiamängud |
Suveolümpiamängud
1896, 1900, 1904, 1906¹, 1908, 1912, (1916)², 1920, 1924, 1928, 1932, 1936, (1940)², (1944)², 1948, 1952, 1956, 1960, 1964, 1968, 1972, 1976, 1980, 1984, 1988, 1992, 1996, 2000, 2004, 2008, 2012, 2016, 2020 |
|
| Taliolümpiamängud
1924, 1928, 1932, 1936, (1940)², (1944)², 1948, 1952, 1956, 1960, 1964, 1968, 1972, 1976, 1980, 1984, 1988, 1992, 1994, 1998, 2002, 2006, 2010, 2014, 2018 |
||
|
¹ROK-i poolt praegu mitte tunnustatud. |
