A. H. Tammsaare

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist

Tammsaare kuju Tallinnas

A. H. Tammsaare (ka Anton Hansen Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; 30. jaanuar 1878 Albu vald – 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik.

Anton Hansen (Tammsaare) sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Tammsaare õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Tammsaarel saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi.

Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega ("Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine", "Kaks paari ja üksainus" (1902), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Raha-auk" (1907)).

Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (1926–1933), mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastate lõpu majanduskriisini. Ühiskonnaelu arvustavad allegooriline romaan Põrgupõhja uus Vanapagan (1939) ja näidend Kuningal on külm (1936).

Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas on ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat.

Tammsaare sünnipaigas Põhja-Tammsaare talus ja Tallinnas on tema muuseum.

[redigeeri] Teenetemärk

Eesti Punase Risti teenetemärgi II klass – 24. veebruaril 1938

[redigeeri] Välislingid

[redigeeri] Tammsaare-käsitlusi

Anni, Aug. A. H. Tammsaare kui kultuurikriitik ja intellektualismi agoonia. Tartu: Akadeemia, 1938.
Mihkla, K. A. H. Tammsaare elutee ja looming. Tartu: Noor-Eesti, 1938.
Märka, V. Töö kui eesti kirjanduse püha lehm. Vikerkaar nr 6, 2006.
Puhvel, H. (koost.) Sõna, mõte, inimene: A. H. Tammsaare 100. juubelile pühendatud lühiuurimusi. Tallinn: Eesti Raamat, 1977.
Siimisker, L. A. H. Tammsaare: lühimonograafia. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.
Sillaots, M. A. H. Tammsaare looming. Tartu: Noor-Eesti, 1927.
Treier, E. Tammsaare elu härra Hansenina: pühendatud A. H. Tammsaare 125. sünniaastapäevale. Tallinn: Olion, 2002.
Treier, E. (koost.) Tammsaare maailmakirjanikuna: kolm välismaa Tammsaare-uurijat. Tallinn: Olion, 2001.
Trett, L. A.H. Tammsaare, nagu teda tundsin. Tallinn: Perioodika, 1998.
Tuglas, Fr. A. H. Tammsaare: kriitiline essee. Tartu: Odamees, 1918.