Aa

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib külast Eestis; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Aa (täpsustus)

Elanikke: 190 (2000. aasta rahvaloendus)

Aa on küla Soome lahe ääres Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla idaosas 10 km kaugusel Lüganuselt. Osa külast, sealhulgas Aa mõis, asub Põhja-Eesti paekaldal.

Küla asub ajaloolise Virumaa Lüganuse kihelkonna territooriumil.

Viimastel andmetel on elanike arvuks märgitud 173 ja 191, 1967. aasta andmetel oli elanikke (koos Aa asundusega) 267. 2000. aasta rahvaloenduse järgi oli elanike arv 190.

Külas on Aa Hooldekodu (asub Aa mõisa härrastemajas, millel on ka kolmekorruseline juurdeehitis), liivarannaga supelrand (Aa rand) ja Eesti Metodisti Kirikule kuuluv laager Giideon (varem Aa pioneerilaager).

Aas on olnud ka Aa algkool. Nõukogude ajal asus Aa küla kolhoosi Ühisjõud, aastast 1969 Lüganuse kolhoosi territooriumil.

Mõisa härrastemaja juurde kuuluvad ka kabeliks restaureeritud paviljon (Aa mõisa kabel) ja looduskaitsealune Aa park (6,5 hektarit). Pargist kirde pool on 8 ha suurune looduskaitsealune Aa männik.

Aa lähedal (endise Aa mõisa piiril, härrastemajast 2 km lõuna pool) Tallinn-Narva maanteest ligikaudu kilomeeter lõuna pool asub soosaarel Alulinna linnamägi. See on künkake soisel heinamaal vaevumärgatavate vallijäänustega.

Aa külavanem on Ilona Lepsalu.

[redigeeri] Ajalugu

Aast on leitud tarandkalme. Aa ümbruses on mitmed kaitsealused kivikalmed ja kultusekivid.

Vanim kirjalik allikas, mis Aa (Hazæ [kaaza] või [kaaze]) küla mainib, on Liber Census Daniae (1241). Küla suuruseks märgitakse 13 adramaad ning omanikuna nimetatakse preester Eilardust, kellele Taani kuningas läänistas veel kolm lähedal asuvat küla. Arvatakse, et algul oli plaanis rajada sellesse piirkonda klooster. Igatahes pärandas või kinkis Eilardus need külad hiljem Valkena kloostrile, millele Aa küla kuulus 1426. aastani, mil klooster vahetas nad välja lähemal asuvate külade vastu. Külade vahel ühenduse pidamiseks rajasid mungad tee läbi Aa ja Kohtla vahele jääva soise ala. Keskajal tunti seda "mungateena".

Hiljem on küla nimetatud Hacke, Häcke, Haka, Hakala ja Haakülla. Nimesid võib ehk seostada soome keele sõnaga haka 'koppel' või 'haak'. Nimi võib olla pärit põlispõllundusele ülemineku ajast, mil sööti jäetud alepõlde hakati ümbritsema taraga, muutes need ajutiselt kopliks.

15. sajandil (ajavahemikul 1426–1497) rajati Aa mõis. Enne Liivi sõda oli Aa üks Narva foogtile alluva orduametkonna keskusi.

Adam Oleariuse järgi oli Aa ümbruses palju karusid, kes kimbutasid teekäijaid ja kraapisid isegi surnuid haudadest välja.

1930. aastatel oli Aa rannas vaid mõni hoone praeguse asemel ja seal asus piirivalveohvitseride kasiino, hiljem keemiatööstusele kuuluv puhkekodu.

Teise maailmasõja ajal olid Aa rannas Saksa sõjaväe allüksused. Sinna taheti ehitada väikekaatrite sadamat, kasutades Nõukogude sõjavange. Ehitus jäi Nõukogude vägede pealetungi tõttu lõpetamata.

Aastal 1975 liideti Aa asundus ja Aa küla.

[redigeeri] Varasemad külad

Enne 1975. aastat oli praeguse Aa küla struktuur järgmine.

Aluküla algas Küti taluga ja kulges piki Tallinna–Narva maanteed umbes 2 km.

Edasi minnes Jõhvi poole oli Reite küla, mis sai nime kunagisest mõisa rehest.

Kui pöörata Tallinna–Narva maanteelt mere poole (praegu näitab silt Saka mõisale), siis mõlemale poole teed jääb Nehatu küla.

Aa männikus paiknes Männiku küla.

[redigeeri] Legendid

Aa külas asub üks lohuga ohvrikivi, mille kohta rahvasuu räägib, et mölder hakanud sellest veskikivi valmistama.

Muiste olnud Aa rannas sadam, kuhu mõisahoonest läinud salakäik. Kord tahtnud parunipreili seda käiku pidi oma välismaalasest kallimaga ära põgeneda, kuid vana parun sattunud peale ja müürinud tütre karistuseks elusalt maa-alusesse kongi. Sügisöödel olevat neiu kuju mõisa akendel näha.

Mõisa moonamees leidnud Aa männikus sõjaaegse varakambri ukse. Kui mõisnik sellest teada saanud, andnud ta moonamehele suure summa raha ja saatnud ta Saksamaale, et varandust endale saada.

Pärimuse järgi olevat Aa küla mitu korda mõisnike tahtel ümber paigutatud. Esmalt asunud küla päris mererannas, sealt veetud ta Voorepere küla kõrvale Aa mäele. Siis olnud ta Nehatu küla nime all Aa mõisast ida pool. Siin asunud ka muistne Nehatu hiis. 1860. aastatel lammutatud seegi küla, moonakate ja vabadike majad veetud Varjale.