Jõhvi

Allikas: Vikipeedia

Jõhvi

Jõhvi lipp

Jõhvi vapp

Pindala: 7,6 km²

Elanikke: 11 500 (2005)

koordinaadid: 59°21' N 27°25' E

Jõhvi on Jõhvi vallas Ida-Viru maakonnas asuv vallasisene linn, kus asub nii Jõhvi valla kui ka Ida-Viru maakonna halduskeskus.

Sisukord

1 Rahvastik
2 Loodus
3 Ajalugu
4 Haldusajalugu
5 Haridus
6 Kultuur
7 Vaata ka
8 Välislink

[redigeeri] Rahvastik

Elanikke oli 1999. aasta 1. jaanuari seisuga 12 922. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 12 112, kellest venelasi oli 6482 ja eestlasi 4022. Aastal 2003 oli elanikke 11 743. Aastal 2005 oli elanikke 11 533.

[redigeeri] Loodus

Jõhvi linn asub Kirde-Eesti lavamaal.

[redigeeri] Ajalugu

Esmateated Jõhvi küla (Gevi, hiljem Jewe) kohta pärinevad aastast 1241 Taani hindamisraamatust. Küla suuruseks mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningat.

Tänapäeva Jõhvi kiriku kohal oletatakse muinaseestlaste linnuse asukohta, kuhu pärast taanlaste vallutusi ehitati puukirik.

Jõhvi kirikukihelkond moodustati umbes 1250. aastal Alutaguse ajaloolise kihelkonna lääneosast. Jõhvi kihelkonnakeskusena mainitakse ajalooürikutes esmakordselt 1354.

Esimene kirik hävis 1367. aastal vene ja saksa vägede lahingus. Seejärel ehitati uus, kivist müüride ja kitsaste kõrgel asetsevate laskeavadega kindluskirik. Jõhvi kirik koos Järve, Edise, Purtse vasallilinnuse ja Lüganuse kaitsekiriku ning Toolse, Narva ja Vasknarva ordulinnusega moodustasid keskajal kindlustatud vööndi Peipsi järve ja Soome lahe vahel.

Aastal 1491 mainitakse kirjalikus allikas esmakordselt Jõhvi mõisa, mille omanikuks oli Narva ordufoogt.

Aastal 1543 mainitakse Jõhvis kõrtsi ja vesiveskit.

1558 algas Liivi sõda. Sõja ajal peeti kihelkonnas ägedaid lahinguid. Jõhvi kindluskirik vallutati 3. veebruaril 1558 pärast teist rünnakut. Kirik rööviti paljaks ja põletati, inimesed tapeti ja kihelkond laastati.

1581 vallutasid Jõhvi rootslased, kes viisid sisse Rootsi haldussüsteemi. Jõhvi ordumõisa baasil moodustati Jõhvi lään, mis vastas oma territooriumilt Jõhvi kirikukihelkonnale.

Linna arengus oli oluline 1782. aasta, kui rajati seni mööda rannikut kulgenud Tallinn–Peterburi postimaantee lõik läbi Jõhvi. Jõhvi kaudu kulges ka Peterburi tähtsaim ühendustee Tartu ja Riia kaudu Lääne-Euroopasse. Samal, 1782. aastal, valmis postijaam.

1825 peeti Jõhvis esimene laat. Avati esimesed poed.

Aastal 1852 avas pastor F.F. Meyer kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks, mis tegutses 1883. aastani.

1865. aastal korraldati Jõhvis kihelkonna laulupidu.

1866. aastal moodustati Jõhvi vald.

Aastal 1918 mõrvasid bolševikud luteri kiriku õpetaja Carl Hesse.

Aastal 1949 rajati linna lääneossa põlevkivikaevandus "Kaevandus Nr. 2", mis likvideeriti 1971.

[redigeeri] Haldusajalugu

Aastal 1917 sai Jõhvi aleviks ning 1938. aastal sai ta linnaõigused. Aastatel 1949–1950 oli linn Jõhvi maakonna keskus.

1. oktoober 1950 Jõhvi maakond likvideeriti ja selle asemele moodustati Jõhvi rajoon. Maakondliku alluvusega linn Jõhvi muudeti rajoonilise alluvusega linnaks. Rajooni keskuseks jäi Jõhvi linn

Aastal 1960 liideti linn Kohtla-Järvega. 1977. aastani asus Jõhvis Kohtla-Järve linna ja rajooni keskus.

Linnastaatuse sai Jõhvi tagasi 1991 linnakodanikest moodustatud Jõhvi taastava kogu tegutsemise tulemusel.

2005. aastal ühinesid Jõhvi linn ja Jõhvi vald Jõhvi vallaks, Jõhvi linnast sai vallasisene linn.

[redigeeri] Haridus

Jõhvis asuvad ja tegutsevad Jõhvi Gümnaasium, Jõhvi Vene Gümnaasium ja Jõhvi Vene Põhikool. Kutsekoole on Jõhvis kaks: Eesti Mäehariduskeskus (ainuke omataoline Eestis) ja Jõhvi Kutsekeskkool. Linnas tegutsevad muusikakool, kunstikool, spordikool, noortemaja ja Ida-Virumaa Keeltekeskus.

[redigeeri] Kultuur

Jõhvi kultuurikeskus avati 1978. aasta sügisel ja kuulus esialgu "Eesti Põlevkivile". Linn sai kultuurikeskuse omanikuks 1994. aasta augustis. Hoone lammutati 2004. 2005. aasta sügisel valmis samale kohale uus Jõhvi kontserdimaja. Uues kontserdimajas on 800-kohaline saal, lisaks kino, kammersaal, näitusesaalid ja muusikakool. See pakub Ida-Virumaa parimaid võimalusi teatrietenduste, kontsertide, näituste, esitluste ja messide korraldamiseks. Siin asub ka Eesti Kunstimuuseumi filiaal, sisuliselt näitusesaal-galerii.

Jõhvis tegutseb kaks kutselist lasteteatrit: lasteteater "Tuuleveski" ning nukuteater "Lepatriinu", üks harrastusteatritrupp ning mitmed koolinoorte teatriringid.