Andorra la Vella
Allikas: Vikipeedia
|
Andorra la Vella
[ and'orra la v'elja ] katalaani Andorra la Vella
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
 Andorra la Vella lipp
 Andorra la Vella vapp
Pindala: 27 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 23 600 (2005)
|
Andorra la Vella on Andorra pealinn ja ühtlasi üks selle väikeriigi seitsmest vallast. Tegu on Andorra ainsa linnaga, mis paikneb Püreneede mäestiku idaosas Enclari mäe jalamil Valira d'Ordino ja Valira d'Encampi jõgede hargnemiskohas.
Linn asub 1013 (teiste allikate andmetel kuni 1409) meetri kõrgusel merepinnast. Ka haldusüksuse pindala osas on lahkarvamusi – eri allikad annavad pindalaks 12 kuni 59 ruutkilomeetrit. Tõenäoliselt osutavad väiksemad numbrid linna ja suuremad numbrid kogu valla pindalale.
Paralleelselt on katalaani ja hispaania keeles kasutatud vahel ka nimekuju Andorra la Vieja, prantsuse keeles tuntakse linna nime all Andorre-la-Vieille.
Sisukord |
[redigeeri] Rahvastik
2005. aasta lõpu seisuga elas Andorra la Vellas hinnanguliselt 23 600 inimest. Veel 1968. aastal elas haldusüksuses kõigest 2500 elanikku, 1986. aasta rahvaloenduse ajaks oli elanikkond kasvanud 18 463 inimeseni. Hilisemast ajast on pärit vaid hinnangulised andmed rahvaarvu kohta – 1991. aastal elas seal 22 200, 1996. aastal 21 700 ja 2001. aastal 20 800 inimest.
Suurima osa pealinna elanikest moodustavad hoopis hispaanlased, keda on 43%. Põliseid andorralasi on vaid 33% elanikkonnast. Suurimad rahvusvähemused on portugallased (11%) ja prantslased (7%).
Riigikeelena kehtiva katalaani keele kõrval on laialdaselt kasutusel ka hispaania ja prantsuse keel.
Usutunnistuselt on valdav osa elanikke katoliiklased.
[redigeeri] Ajalugu
Asustus Andorra la Vella aladel ulatub tagasi neoliitikumi ajastu hilisesse perioodi, mil sellel territooriumil elasid andosini hõimu liikmed. Karl Suure ajal 8. sajandil kuulusid Andorra alad Hispaania margi nime all tuntud puhvertsooni Karli riigi ja kalifaadi vahel. Linn ise loodi 9. sajandi alguses.
Andorra la Vellast sai Andorra halduskeskus aastal 1278 kui Andorra alad läksid Foix' krahvi ja Urgelli piiskopi kaasvõimu alla. Sellest ajast sai alguse ka linna areng, kuid riigi enda isoleerituse tõttu kulges see 20. sajandi teise pooleni suures osas muu maailma jaoks märkamatult.
Andorra la Vellas resideeruvad riigi kaasvürstide – Urgelli piiskopi ja Prantsusmaa presidendi – kohapealsed esindajad. Seal asub Andorra valitsus, parlament ja kohus. Enne 1993. aasta põhiseaduse vastuvõtmist kuulus vürstide esindajatele (viguier) ka kontroll valitsuse ja kohtuvõimu üle. Kui enne põhiseadust oli Andorra la Vella lihtsalt Andorra halduskeskus, siis põhiseadusega omandas linn ka ametlikult pealinna staatuse.
Linna juhib munitsipaalnõukogu, mille liikmed valiti ajalooliselt ametisse perekonnapeade poolt, pärast 1993. aasta põhiseaduse rakendumist aga kohalikel valimistel.
[redigeeri] Majandus
Sarnaselt kogu Andorraga on ka pealinna peamiseks sissetulekuallikaks turism, seetõttu on Andorra la Vellas arvukalt hotelle ja kauplusi. Lisaks on Andorra la Vella vürstiriigi majanduskeskus, kus asuvad arvukad pangad ja ettevõtted, mis teenivad suurt tulu Andorra staatusest maksuparadiisina.
Linnas on ka mõned toiduainetööstuse ettevõtted ja töötab hüdroelektrijaam. Linna läheduses Andorra la Vella vallas kasvatatakse tubakat ja valmistatakse sigareid.
Andorra la Vellas ei ole lennujaama. Linna läbib üks maantee, mis ühendab teda Prantsusmaa ja Hispaaniaga. Lähimad lennujaamad asuvad kolme tunni autosõidu kaugusel. Linnas ja riigis tervikuna puudub ka raudtee, lähim jaam paikneb Prantsusmaal L'Hospitalet's.
Alates 2. veebruarist 1967 on Andorra la Vella partnerlussuhetes Vallsi linnaga Kataloonias.
[redigeeri] Vaatamisväärsused
Olulisemad vaatamisväärsused asuvad Andorra la Vella väikeses vanalinnas (katalaani keeles Barri Antic). Kõige märkimisväärsemaks hooneks peetakse Orgude maja (Casa de la Vall), mis rajati aastal 1508 ja kus alates 1707. aastast on asunud riigi esinduskogu. Parlament ise peab nüüd enamasti istungeid läheduses asuvas uues hoones.
Huvipakkuv on 11. sajandist pärit romaani stiilis Püha Stephanuse kirik (Església de Sant Esteve). Linna vanimaks hooneks on Püha Coloma kirik, mis pärineb 9. sajandist.
Andorra la Vellas asub ka valitsuse näitusesaal, kus korraldatakse teatrietendusi ja näitusi. Igal talvel leiab linnas aset muusikafestival.
