Aprioorne teadmine
Allikas: Vikipeedia
Aprioorne teadmine on filosoofias teadmine, mis on saadud või mida õigustatakse üksnes mõistusele toetudes, võtmata otseselt või kaudselt appi kogemust (selles kontekstis peetakse kogemuse all enamasti silmas meeltetaju põhjal tehtud tähelepanekuid välismaailma kohta).
Aprioorsele teadmisele vastandakse mitteaprioorset teadmist, mida nimetatakse aposterioorseks ehk empiiriliseks teadmiseks.
Epistemoloogias on vaieldud selle üle, kas on olemas mittetriviaalne aprioorne teadmine. Ratsionalistid vastavad sellele küsimusele jaatavad, empiristide arvates aga tuleneb igasugune teadmine lõppkokkuvõttes mingisugusest välisest kogemusest.
Kõige sagedamini omistatakse aprioorse teadmise staatust loogika ja matemaatika teoreemidele, sest need räägivad abstraktsetest objektidest, mis ei ole meeltega tajutavad. Empiristid eitavad, et tegemist on aprioorse teadmisega. Näiteks John Stuart Mill oli seisukohal, et ka loogiline ja matemaatiline teadmine tugineb kogemusele, David Hume aga eitas, et nende puhul on üldse tegemist teadmisega.
