August Traksmaa
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
August Traksmaa (täisnimega August Hans Traksmaa; 27. august 1893 Rakvere kreis, Rägavere vald, Põlula – 16. juuli 1942 Urallag, Sverdlovski oblast) oli Eesti sõjaväelane, diplomaat ja sõjaajaloolane. Ta oli Eesti Vabariigi sõjaväe kindralmajor ja mitmete Eesti Vabadussõda käsitlevate teoste kaasautor.
Traksmaa sündis Põlula mõisas kupja perekonnas.
Esimeses maailmasõjas sai ta kaks korda haavata. Ta oli Teise maailmasõja eelses Eestis üks tuntumaid ja nooremaid kindraleid. Traksmaa omab märkimisväärset tähtsust Eesti Vabadussõja populariseerimisel.
August Traksmaad kui ühte Eesti sõjaväe haritumat ohvitseri, pidas Johan Laidoner oma võimalikuks järeltulijaks sõjaväe ülemjuhataja kohal.
Traksmaa arreteeriti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 14. juunil 1941. NKVD Erinõupidamine mõistis ta 15. juulil 1942 surma. Väidetavalt suri Traksmaa Sverdlovski vangla Urallagi vangilaagris südamerabandusse päev pärast surmaotsuse tegemist.
Sisukord |
[redigeeri] Hariduskäik
- Vilula ministeeriumikool
- 1912 Tartu Õpetajate Seminar
- 1915 Peterburi 3. lipnike kool
- 1924–1926 Kõrgem Sõjakool
- 1928–1930 Prantsuse Sõjaväeakadeemia
[redigeeri] Teenistuskäik sõjaväes
- September 1915 - september 1917 228. Zadonski jalaväerügemendi nooremleitnant I maailmasõja Venemaa lääne-, Rumeenia ja edelarindel
- Alates novembrist 1918 5. jalaväerügemendi 3. kompanii ja hiljem ka II pataljoni ülem nooremleitnandi auastmes Eesti Vabadussõjas
- 19. mai 1919 ülendati kiiduväärse teenistuse eest kapteniks
- Veebruar 1920 kolonelleitnant
- Pärast Vabadussõda Sõjakooli ülem, kompaniiülem
- Kindralstaabi VI õppeosakonna ülem ja Sõjavägede Staabi VI osakonna ülem
- 24. veebruar 1930 kolonel
- 1934 Tapal 1. soomusrongi rügemendi ülem
- 30. septembrist 1934 2. diviisi ülem Tartus
- Sõjakooli ja Kõrgema Sõjakooli lektor
- 24. veebruar 1939 kindralmajor
- Oktoobrist 1939 sõjaminister Nikolai Reegi abi
- Juunist 1940 Tondi sõjakooli ülema asetäitja
[redigeeri] Teenistuskäik väljaspool sõjaväge
- 1912 Virumaal Salatse küla algkooli juhataja
- 1926 - 1928 ja 1930 - 1932 ajakirja "Sõdur" vastutav toimetaja
- 1932 - 1934 Vabadussõja ajaloo komitee
- 1936 - 1937 Eesti Vabariigi saadik Moskvas
- 1937 Eesti Vabariigi välisministeerium
[redigeeri] Aumärgid
 |
Vabadusrist I/3 II/3 |
- Püha Anna Keiserliku ordu 4. ja 3. klassi orden
- Püha Stanislavi Keiserliku ordu 3. ja 2. klassi orden
- Vabadusristi I/3 ja II/3
[redigeeri] Teosed
- "Eesti Vabadussõda". Stockholm: Eesti Kirjanduse Komitee: EMP, 1964
- "Lühike Vabadussõja ajalugu". Tallinn: Olion, [1992]
- "Eesti Vabadusristi kavalerid" [koostajad: A. Traksmann jt]. Tallinn: Vabadusristi Vendade Ühenduse keskjuhatus, 1935
