Eesti valimised
Allikas: Vikipeedia
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.
Vajab toimetamist |
Eesti |
See artikkel on osa seeriast: |
|
· redigeeri |
Eestis toimuvad:
- Riigikogu valimised. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks.
- Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse asub vastavas vallas või linnas. Hääletamisõigus on välismaalasel, kes elab Eestis alalise elamisloa alusel ja on valimispäevaks elanud seaduslikult vähemalt viimased viis aastat vastavas vallas või linnas. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.
- Euroopa Parlamendi valimised Eestist valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget, kelle volitused kestavad viis aastat. Valimistulemused tehti kindlaks proportsionaalsuse põhimõttel. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks. Hääletamisõigus on Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema elukoha aadressiandmed on kantud Eesti Rahvastikuregistrisse ja kellelt tema päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud.
- Vabariigi Presidendi valimised. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Valimiskogu liikmeid on 347 - 101 Riigikogu liiget ja 246 kohaliku omavalitsuse volikogude esindajat
Sisukord |
[redigeeri] Valimisringkonnad
Riigikogu valimised toimuvad kaheteistkümnes mitmemandaadilises valimisringkonnas:
- valimisringkond nr 1 – Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa;
- valimisringkond nr 2 – Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa;
- valimisringkond nr 3 – Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa;
- valimisringkond nr 4 – Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa;
- valimisringkond nr 5 – Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa;
- valimisringkond nr 6 – Lääne-Virumaa;
- valimisringkond nr 7 – Ida-Virumaa;
- valimisringkond nr 8 – Järva- ja Viljandimaa;
- valimisringkond nr 9 – Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn);
- valimisringkond nr 10 – Tartu linn;
- valimisringkond nr 11 – Võru-, Valga- ja Põlvamaa;
- valimisringkond nr 12 – Pärnumaa.
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad ühes üleriigilises valimisringkonnas.
[redigeeri] Vaata ka
- Valimised enne Eesti Vabariigi taastamist
- D'Hondti meetod
- Mitmemandaadiline valimisringkond
- Valimiskünnis
[redigeeri] Eesti valimiste tulemused
- Maanõukogu valimised
- Vene Asutava Kogu valimised 1917
- Eesti Asutava Kogu valimised 1918
- Eesti Asutava Kogu valimised 1919
- I Riigikogu valimised
- II Riigikogu valimised
- III Riigikogu valimised
- IV Riigikogu valimised
- V Riigikogu valimised
- Rahvuskogu valimised
- VI Riigikogu valimised
- 1992. aasta Riigikogu valimised
- 1995. aasta Riigikogu valimised
- 1999. aasta Riigikogu valimised
- 2003. aasta Riigikogu valimised