Heydər Əliyev
Allikas: Vikipeedia
Heydər Əlirza oğlu Əliyev [heid'är älirz'a ogl'u äl'ijev] (venepäraselt Geidar Alijev; 10. mai 1923 Naxçıvan - 12. detsember 2003 Cleveland Ohios) oli Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitik.
Alijev omandas oma väitel hariduse Aserbaidžaani Riiklikus Ülikoolis ajaloolasena. On ka väidetud, et tegelikult õppis ta hoopis Leningradis Kaitseministeeriumi akadeemias. Ta astus 1945 NLKP liikmeks, töötas Aserbaidžaani KGB-s alates 1944 ja tõusis 1967 selle juhiks. 1969–1982 oli ta Aserbaidžaani KP peasekretär, alates 1976 NLKP KK Poliitbüroo liikmekandidaat ja 1982–1987 liige. Juri Andropov nimetas ta 1982 esimeseks asepeaministriks. Mihhail Gorbatšov sundis ta tagasi astuma pärast seda, kui "Pravda" teda kritiseeris korruptsiooni tõttu, formaalselt tervislikel põhjustel.
Əliyev astus kõigist kommunistliku partei ametitest tagasi 1990 protestiks selle vastu, et nõukogude armee jaanuaris demonstratsioonid Bakuus veriselt maha surus. Ta naases kodusesse Nahhitševani. Kuid juba 1991 valiti ta Nahhitševani autonoomse piirkonna ülemnõukogu esimeheks ja asutas 1992 Uue Aserbaidžaani Partei. 30. augustil 1991 kuulutas Aserbaidžaan end iseseisvaks, kuigi seda ei tunnustatud ametlikult enne, kui Nõukogude Liit lagunes. Olukord Aserbaidžaanis destabiliseerus, kuni riik jõudis kodusõja lävele.
15. juunil 1993 korraldas Əliyev sõjaväelise riigipöörde, millega senine riigipea Əbülfəz Elçibəy kukutati. 24. juunil valis Rahvusassamblee ta ametlikult presidendiks. Rahvas valis ta presidendiks sama aasta oktoobris ja 1998. aasta oktoobris valimistel, mida boikoteeris opositsioon. Kumbagi valimisi ei peeta vabadeks ega õiglasteks. Әliyevi autoritaarne režiimi tihendas sidemeid Venemaaga, kuid edendas järk-järgult turumajandust.
Әliyev ei suutnud lahendada Mägi-Karabahhi probleemi. 1993. aastal alanud sõda Armeeniaga lõppes kiiresti hävingu, umbes 30 tuhande hukkunud aseriga ja kolmveerand miljoni aseri põgenikuga. Rahu- ega piirilepingut ei sõlmitud.
Järgmised presidendivalimised 15. oktoobril 2003 võitis tema poeg İlham. Ka neid valimisi kritiseerisid välisvaatlejad tugevalt. See oli esimene juhtum endise NSV Liidu territooriumil pärast NSV Liidu lagunemist, kus võim riigis isalt pojale üle läks. Pärast valimisi suri Әliyev USA-s sõjaväehaiglas.
| Eelnev: Əbülfəz Elçibəy |
Aserbaidžaani president 1993–2003 |
Järgnev: İlham Əliyev |
