Jäneselised
Allikas: Vikipeedia
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
| Vajab toimetamist |
| Jäneselised | |
 |
|
| Taksonoomia | |
| Riik | Loomad Animalia |
| Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
| Alamhõimkond | Selgroogsed Vertebrata |
| Klass | Imetajad Mammalia |
| Selts | Jäneselised Lagomorpha |
Jäneselised (Lagomorpha) on loomade selts imetajate klassist.
Maailmas on neid kokku 66 liiki. Eestis elab kahte liiki jäneselisi — halljänes ja valgejänes. Jäneseliste leviala on suur. Eriti on levinud Eestis halljänes. Ta on tunduvalt suurem kui valgejänes.
Sisukord |
[redigeeri] Välimus
Jäneselisi iseloomustavad pikad tagajalad ja pikad kõrvad, lühikesed esijalad ja lühike saba.
Esijalgel on viis, tagajalgel viis või neli varvast, käpad on alt karvased.
Karvastu on hall, pruunikas või ookerjas, paljude karv vahetub aastaajati. Halljänese karvkate muutub talvel valkjashalliks, et valgel lumel kiskjatele vähem nähtav olla. Valgejänes on suvel pruun, talvel valge ja kõrvaotsad tumedad.
Välimuselt ja eluviisilt sarnanevad paljus närilistega, viimastest erinevalt on neil ülalõualuus neli lõikehammast. Kõik hambad on juurteta.
Ülamokk on sügavalt lõhestunud.
Saba on tilluke, mõnel koguni märkamatu.
[redigeeri] Käitumine
Enamik elab üksikult, välja arvatud küülikud.
Häälitsevad ainult hädaohus olles.
Jäneselised on tallulkõndijad.
Jänesed liiguvad hüpates.
[redigeeri] Toitumine
Nad on taimtoidulised loomad.
Neil on lihtmagu ja väga suur umbsool.
Suvel toituvad kõrtest ja lehtedest. Talvel närivad pehmete puude oksi nagu paju, haab, kask. Tihti söövad jänesed ka oma väljaheidet.
Talvel võivad jänesed tihti põllule lume alt väljaulatuvat orast sööma või lausa majade juurde aedadesse viljapuude oksi ja koort närima tulla.
[redigeeri] Paljunemine
Jäneselised sigivad aastas 2-4 korda.
Tiinus kestab 45-50 päeva. Pesakonnas on 4-5 poega. Sündides on pojad umbes 100g raskused.
Halbades tingimustes võivad looted resorbeeruda.
Emajänes jätab pojad varjulisse kohta ja käib neid päevas mitu korda imetamas. Kahe nädalaga neljakordistub nende kaal ja nad hakkavad taimset toitu sööma.
Urgudes ja pesades sünnitavatel jäneselistel on pojad abitud, paljad ja pimedad. Neil, kes püsipesa ei sea, on pojad kohe nägijad ja karvased ning jooksevad pea laiali.
Kogu pesakonnaga jänes ringi ei liigu.
[redigeeri] Ökoloogia
Jäneseliste kõige suuremateks vaenlasteks on paljud röövloomad: rebased, ilvesed, samuti röövlinnud, kuid ka hulkuvad koerad ja kassid.
Jäneseliste seas on ka palju tähtsaid jahiloomi.
[redigeeri] Süstemaatika
Selts jaguneb kaheks sugukonnaks:
- jäneslased (Leporidae)
- viiksjäneslased
[redigeeri] Kultuur
- Ühistranspordis sõidu eest maksmata sõitjaid nimetatakse jänesteks.
- 24. detsembril 2000 avati Pihkva oblastis Mihhailovskojes mälestusmärk jänesele. Nimelt ajendas jänes Aleksandr Puškinit mitte sõitma Peterburi osalema dekabristide ülestõusus 1825. aasta detsembris. Ülestõus suruti julmalt maha, selle 5 osalejat hukati ning üle saja saadeti sunnitööle või Siberisse asumisele.
