Jõhvi rajoon
Allikas: Vikipeedia
Jõhvi rajoon moodustati 1950. aasta 26. septembri seadusega Jõhvi maakonnast, mis tekkis 1949. aastal Viru maakonna idaosast eraldatud maadest.
1. oktoobril 1950 jõustus Eestis uus administratiiv-territoriaalne jaotus, mis oli vastavuses NSV Liidus kehtivaga. Uue korraga kaodati kõik maakonnad ja vallad, Eestis kehtestati uuesti kaheastmeline halduskorraldus, mis oli 1945 aastal küla töörahva saadikute nõukogude moodustamisega muudetud kolmeastmeliseks.
Jõhvi maakond likvideeriti ja selle asemele moodustati Jõhvi- ja Kiviõli rajoonid. Maakondliku alluvusega linnad Jõhvi ja Kiviõli muudeti rajoonilise alluvusega linnadeks
Jõhvi rajooni keskuseks jäi Jõhvi linn ning rajoonile allutati Sompa ja Ahtme alevid ning 21 külanõukogu. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidjumi otsusega 17. juunist 1954. aastal toimus suurem külanõugogude ühendamine seoses kolhooside ja sovhooside liitmisega.
1959 likvideeriti Kiviõli rajoon ning selle põhjaosa liideti Jõhvi rajooniga, ning ülejäänud osast moodustati Kohtla-Järve linnapiirkond, mille moodustamise käigus nihutati halduspiir Jõhvi rajooniga Kukruse mõisa joonele. Samal ajal vähendati Narva linnapiirkonna territooriumi Jõhvi rajooni kasuks.
14. oktoobril 1960. aastal moodustati põlevikivitööstuspiirkonna ühtne halduskeskus keskusega Kohtla-Järvel. Selle moodustamise käigus likvideeriti Jõhvi ja Ahtme linnad ja Sompa alev, mis liideti Kohtla-Järve linnaga, millega 1959 aastal oli juba liidetud Kiviõli linna ja Kohtla (Kohtla-Nõmme) ja Kukruse alevid. Jõhvi rajoon allutati Kohtla-Järve linnanõukogule ja sellega likvideeriti.
