Kohtla-Järve

Allikas: Vikipeedia

Kohtla-Järve
[ ]

{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Kohtla-Järve lipp

Kohtla-Järve vapp

Pindala: km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 45 740 (seisuga 1.01.2006)

koordinaadid: °′ °′

Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.

Elanikke on 45 740 (seisuga 1. jaanuar 2006) ja elanikkond on valdavalt venekeelne.

Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal.

Kohtla-Järve linn koosneb kuuest eraldiasuvast linnaosast: Järve, Ahtme, Kukruse, Oru, Sompa ja Viivikonna (koos Sirgala aleviga). Aastatel 1960–1991 kuulusid Kohtla-Järve linna koosseisu ka Jõhvi, Kiviõli ja Püssi, mis praegu on omaette linnad.

[redigeeri] Ajalugu

Kohtla-Järve linna nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt (kus asusid ka Kohtla ja Järve mõis).

Kohtla-Järve linnaosa territoorjum jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla nimega Jeruius ja Tõrvasküla nimega Tourascula mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis.

1950ndatel aastatel taheti linna nimeks panna Stalin.

[redigeeri] Sõpruslinnad

Kohtla-Järve sõpruslinnad teistes riikides: Soomes - Outokumpu ja Kemi; Venemaal - Saransk, Slantsõ ja Kingisepp; Saksamaal - Norderstedt; Leedus - Kedainiai; Rootsis - Umea.

[redigeeri] Majandus

Eelkõige on tegemist tööstuslinnaga. Märkimist väärivad Ahtme elektrijaam, 3 suurt keemiatööstusettevõttet, õmblustööstus, metallitööstus (Ahtme Vagunitehas, Remeksi keskus).

Hinnanguliselt oli 2005. aastal suurtööstuses hõivatud 4500 inimest, toodeti kaupu ja teenuseid ca 3,7 miljardi Eesti krooni eest.