Jean-Paul Marat
Allikas: Vikipeedia
Jean-Paul Marat (24. mai 1743 Boudry – 13. juuli 1793 Pariis) oli prantsuse revolutsionäär ja arst.
Grafomaani ja isehakanud arstina meeldis Marat'le üle kõige laipade lahkamine.
Siis otsustas ta hakata veel ka revolutsionääriks ja asutas ajalehe, mis ilmus kõige kauemat aega pealkirja "L'Ami du peuple" all. See väljaanne oli põhiliselt täis kirjutatud tema enda üleskutseid massihukkamisteks.
Prantsuse lihtrahvale Marat ("rahva sõber", tema ajalehe järgi) meeldis, kuna ta tundis ära kellegi, kes oli sama julm ja kasimatu nagu ta isegi.
Marat tapeti Charlotte Corday' poolt lootuses terrorile piiri panna. Oma surma hetkel istus Marat ekseemi raviotstarbelises külmas vannis ja kirjutas hukkamise tarbeks üles uusi giljotiini ohvreid (väidetava vandenõu osalisi), keda prl. Corday talle ette luges (ainult sel ettekäändel oli võimalik Marat' juurde pääseda).
Paraku pärast Marat' surma terror ei lõppenud, vaid süvenes.
Marat' mälestuseks maalis Jacques-Louis David lõuendi "Tapetud Marat", hiljem nimetati tema auks muu hulgas veel Nõukogude Liidu soomuslaev (endine Petropavlovsk) ja meeste kalsoonede vabrik. Marat on ka levinud prantsuse ja vene eesnimi.