Juhan Ainson
Allikas: Vikipeedia
Juhan (Johan, Johann) Mihkel Ainson (1. juuli 1873 Viljandimaa, Holstre vald – 1962 Lääne-Saksamaa) oli loomaarstiteadlane, doktor ning Eesti Ajutise Maanõukogu ja Eesti Asutava Kogu liige.
Loomaarst Juhan Ainson paistis silma 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal.
28. augustil 1917 toimunud Kuressaare linna volikogu koosolekul valiti Johan Ainson Eesti Ajutise Maanõukogu liikmeks.
Saaremaa maakonna loomaarst Juhan Ainson määrati Ajutise Valitsuse volinikuks Saaremaal. Sellekohane siseminister Johannes Kuke saksakeelne telegramm saabus Kuressaarde Saksa komandantuuri sidekanalite kaudu 16. novembril 1918. Telegrammis kohustati volinikku hea seisma selle eest, et hoidutaks igasugustest verevalamistest, ning anti korraldus mõisate ja valitsusasutuste kaitse alla võtmiseks. 18. novembri õhtupoolikul võttis maakonnanõukogu delegatsioon eesotsas Juhan Ainsoniga maapealik von Sehmelingilt maakonna valitsemise üle. Maakonnanõukogu tuli kokku 20. novembril. Koosolek toimus endise politseivalitsuse (Saksa komandantuuri) ruumides. Hoone peaukse kohale tõmmati Saksa riigilipu kõrvale ka Eesti sinimustvalge, kuid saarte komandandi kindral Balcki käsul võttis Juhan Ainson ise selle maha.
1919. aasta märtsis asutati Rahvaerakonna Saaremaa organisatsioon, mille juhtfiguuride seas oli Juhan Ainson.
1920 oli Johann Ainson Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskonna patoloogilise anatoomia dotsendi kohusetäitja, 9. maist 1928 kuni 1937. aastani patoloogilise anatoomia dotsent.
[redigeeri] Teosed
- Juhan Ainson. Põhja-Balti Arstideseltsi asutamise aegne loomaarstiline korraldus Eestis, eriti Lõuna-Eestis. – Eesti organiseeritud arstkond: 1912–1937, Tartu 1938, täiendatud trükk 1940.
Artiklit tuleb täiendada
