Kuressaare
Allikas: Vikipeedia
See artikkel räägib linnast; samanimelise küla kohta Tarvastu vallas vaata artiklit Kuressaare küla. |
Kuressaare
|
Kuressaare lipp
Kuressaare vapp
Pindala: 15 km² Elanikke: 14 919 (01.01.2006)
|
Kuressaare on linn Saaremaa lõunarannikul, Saare maakonna keskus.
Vanalinnas (pms. 18.-19. sajandist) on säilinud kaks kirikut, kaubahoov, vana veski ja elamuid. Baroksed raekoda ja vaekoda pärinevad rootsi ajast 17. sajandist.
Suurim vaatamisväärsus on põhiosas 14. sajandist pärinev Kuressaare piiskopilinnus, kus praegu asub Saaremaa muuseum. Ruudukujulise põhiplaaniga linnus koosneb neljast siseõue ümber asetsevast hoonetiivast. Kirdeküljel paiknevad värav ja kaks torni – Pikk Hermann ja Sturvolt. Vaatamisväärsed on ka 17.-18. sajandist pärinevad võimsad muldkindlustused keskaegse linnusetuumiku ümber. Kuressaare linnus on Baltimaadel üks paremini säilinuid, alates 20. sajandi algusest on seda mitmeid kord restaureeritud.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Enne linnuse püstitamist 13.-14. sajandil asus Kuressaares arvatasti muistne sadamakoht, kuhu koondusid kokku kõik ümbruskonna tähtsamad teed. Linnuse ümber tekkinud Kuressaare alevik sai linnaõiguse 8. mail 1563 Saare-Lääne piiskopilt hertsog Magnuselt.
19. sajandil asutati mudaravila ning Kuressaare sai kuurortlinnaks.
Ajalooliselt on Kuressaare tuntud saksakeelse nimega Arensburg. Nõukogude ajal (1952 – 1988) kandis linn nime Kingissepa, sealt pärinenud bolševikust revolutsionääri Viktor Kingissepa auks.
Omapäraste nn Saaremaa klassitsismile omaste hoonete rohkuse tõttu võeti Kuressaare vanalinn 1973. aastal riikliku kaitse alla, nüüd on seal muinsuskaitse piirkond.
Kuressaarel on omavalitsuse staatus alates 1. oktoobrist 1990. Kaasajal on suur osa linnast orienteeritud turismile, nt aastaringi võib seal kuulda soome, rootsi, saksa jt keeli.
[redigeeri] Linnaosad
- Ida-Niidu
- Jänesteküla
- Karbiküla
- Kullimäe
- Kesklinn
- Kelmiküla
- Marientali
- Põllualev
- Rapiküla
- Roomassaare
- Smuuli
- Tori linnaosa
- Tuulte Roos
- Veneküla
[redigeeri] Sõpruslinnad
- Ekenäs (Tammisaari), Soome, alates 21. november 1988
- Rönne, Taani, alates 3. oktoober 1991
- Mariehamn, Soome, alates 24. oktoober 1991
- Skövde, Rootsi, alates 23. juuni 1993
- Vammala, Soome, alates 30. juuni 1994
- Turu, Soome, alates 30. mai 1996
- Talsi, Läti, alates 27. mai 1998
- Kuurne, Belgia, alates 9. august 1998
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru
Saare maakonna omavalitsused |
Kaarma vald - Kihelkonna vald - Kuressaare linn - Kärla vald - Laimjala vald - Leisi vald - Lümanda vald - Muhu vald - Mustjala vald - Orissaare vald - Pihtla vald - Pöide vald - Ruhnu vald - Salme vald - Torgu vald - Valjala vald |
{{{päis2}}}
|
{{{üksused2}}}
|