Julianus Apostata
Allikas: Vikipeedia
Julianus Apostata [keisrinimi Dominus Noster Flavius Claudius Iulianus Nobilissimus Caesar (355–361) ja Dominus Noster Flavius Claudius Iulianus Augustus (361–363)] (ka Julianus Usutaganeja; sünninimi Flavius Claudius Julianus; 332 Konstantinoopol – 26. juuni 363 Ktesiphoni lähedal) oli Rooma keiser 361 kuni surmani.
Ta oli üks esimesi Vana-Rooma keisreid, kes oli saanud range kristliku kasvatuse, ja viimane, kes püüdis riiki valitseda antiigi tavade järgi. Sellest sai ta hüüdnime Apostata (kreeka keeles 'taganeja'). Ka on teda nagu Marcus Aureliustki nimetatud filosoofiks keisritroonil.
Ta oli ka edukas väejuht, kuid innustatuna Aleksander Suure tegudest alustas 363 sõda Pärsia vastu, lükkas tagasi soodsa rahupakkumise ja jätkas sõda, kuid ei suutnud vallutada Pärsia pealinna Ktesiphoni. Ta hukkus ratsaväepiigi torkest. Võimalik, et ta reedeti.
