Kümnevõistlus
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist |
Kümnevõistlus on mitmevõistlus kergejõustikus.
Sisukord |
[redigeeri] Kümnevõistluse alad
Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal:
esimene päev
teine päev
Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane.
[redigeeri] Ajalugu
Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal).
Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga.
Kümnevõistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul Stockholmi olümpiamängudel 1912. aastal. Selle ülivõimas võitja oli 23-aastane indiaani päritolu James Thorpe, keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistlejate tituleerimine kergejõustikukuningaks).
Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses.
[redigeeri] Kümnevõistlus Eestis
Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab komplekssest (jooks, hüpped, heited-tõuked) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909.
1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias kahakordse neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe.
Paar kuud varem, 1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules.
Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge - 1. juunil (1918. aasta 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913. aastal Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abramas), Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann.
Võitjaks tuli Abrams üksiktulemused(100 m 13,0, ketas 29.65, kuul 10.15, heitepall 43.77, oda 35.24, kaugus 5.42, kõrgus 1.55, "kepihüpe" 2.90, 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8) andsid "Kalevi" tabeli järgi 9289 punkti.
Paremuse selgitamisel võeti aluseks "Kalevi" eelmise aasta rekordid. Neid hinnati 1000 punktiga. Rootslased hindasid teatavasti samaväärselt tulemusi, mis olid võrdsed olümpiarekorditega.
Samal päeval, nii imelik kui see ka ei tundu, leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Mille korraldas võimlemisseltsi "Sport" asutanud Artur Kukk. Selle kümnevõistluse võitis Soome 1912. aasta meister, Helsingi rootsi klubi IFK esindanud Lars Hornborg Venemaa mitmekülgsema atleedi Garri Gangvargi ees. Kolmas-naljas olid IFK esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks jäi meie Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel aga meie mees külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 - 5.46 - 7.90 - 1.40 - 56,0 - 22,0 - 27.52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid Eesti esimeseks rekordiks üsna lahja summa 4438,195 punkti 1912. aasta hindeskaala järgi.
Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas.
Antverpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning Harald Tammer noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel ja nähti šanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses.
Antverpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele. Eelvõistluses tühistas soomlasest kohtunik vaieldavalt eestlase parima, 65 meetrise viske, kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased.
Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu.
1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord ületada. Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0. teinepäev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord) Ketas 39.64 teivas 3.40 oda 62.20 1500 m 5.11,3.
1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti.
1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi.
[redigeeri] Maailmarekordi areng
Tulemus(uus) | Tulemus(vana) | Sportlane | Riik | Aeg | Koht |
---|---|---|---|---|---|
7485,61 | 6087 | Aleksander Klumberg | Eesti | 16.-17. september 1922 | Helsingi |
7710,775 | 6476 | Harold Osborn | USA | 11.-12. juuli 1924 | Colombes |
7820,93 | 6460 | Paavo Yrjöla | Soome | 17.-18. juuli 1926 | Viiburi |
7995,19 | 6586 | Paavo Yrjöla | Soome | 16.-17. juuli 1927 | Helsingi |
8053,29 | 6587 | Paavo Yrjöla | Soome | 3.-4. august 1928 | Amsterdam |
8255,475 | 6865 | Akilles Järvinen | Soome | 19.-20. juuli 1930 | Viiburi |
8462,235 | 6735 | James Bausch | USA | 5.-8. august 1932 | Los Angeles |
8790,46 | 7147 | Hans-Heinrich Sievert | Saksamaa | 7.-8. juuli 1934 | Hamburg |
7900 | 7254 | Glenn Morris | USA | 7.-8. august 1936 | Berliin |
8042 | 7287 | Robert Mathias | USA | 29.-30. juuni 1950 | Tulare |
7887 | 7592 | Robert Mathias | USA | 25.-26. juuli 1952 | Helsingi |
7985 | 7608 | Rafer Johnson | USA | 10.-11. juuni 1955 | Kingsburg |
8014 | 7653 | Vassili Kuznetsov | NSVL | 17.-18. mai 1958 | Krasnodar |
8302 | 7789 | Rafer Johnson | USA | 27.-28. juuli 1958 | Moskva |
8357 | 7839 | Vassili Kuznetsov | NSVL | 16.-17. mai 1959 | Moskva |
8682 | 7982 | Rafer Johnson | USA | 8.-9. juuli 1960 | Eugene |
9121 | 8009 | Yang Chuan-Kwan | Taivan | 27.-28. aprill 1963 | Walnut |
8230 | 8119 | Russell Hodge | USA | 23.-24. juuli 1966 | Los Angeles |
8319 | 8234 | Kurt Bendelin | Saksamaa LV | 13.-14. mai 1967 | Heideberg |
8417 | 9309 | William Toomey | USA | 10.-11. detsember 1969 | Los Angeles |
8454 | 8466 | Nikolai Avilov | NSVL | 17.-18. juuli 1972 | München |
8524 | 8429 | Bruce Jenner | USA | 9.-10. august 1975 | Eugene |
8538 | 8456 | Bruce Jenner | USA | 25.-26. juuni 1976 | Eugene |
8618 | 8634 | Bruce Jenner | USA | 29.-30. juuli 1976 | Montreal |
8622 | 8648 | Daley Thompson | Suurbrotannia | 17.-18. mai 1980 | Götzis |
8649 | 8667 | Guido Kratschmer | Saksamaa LV | 14.-15. juuni 1980 | Bernhausen |
8704 | 8730 | Daley Thompson | Suurbritannia | 22.-23. mai 1982 | Götzis |
8723 | 8741 | Jürgen Hingsen | Saksamaa LV | 14.-15. august 1982 | Ulm |
8743 | 8774 | Daley Thompson | Suurbritannia | 7.-8. september 1982 | Ateena |
8779 | 8825 | Jürgen Hingsen | Saksamaa LV | 4.-5. juuni 1983 | Bernhausen |
8798 | 8832 | Jürgen Hingsen | Saksamaa LV | 8.-9. juuni 1984 | Mannheim |
8847 | - | Daley Thompson | Suurbritannia | 8.-9. august 1984 | Los Angeles |
8891 | - | Dan O´Brien | USA | 4.-5. september 1992 | Talence |
8994 | - | Tomáš Dvorák | Tšehhi | 3.-4. juuli 1999 | Praha |
9026 | - | Roman Šebrle | Tšehhi | 26.-27. mai 2001 | Götzis |
[redigeeri] Olümpiamängude medalivõitjad
Aasta | Kuld | Hõbe | Pronks |
---|---|---|---|
1912 | Jim Thorpe , USA 8412 | Hugo Wieslander , Rootsi 7724 | Charles Lomberg , Rootsi 7413 |
1920 | Helge Løvland , Norra 6804 | Brutus Hamilton , USA 6770 | Bertill Olsson , Rootsi 6579 |
1924 | Harold Osborn , USA 7710 | Emerson Norton , USA 7350 | Aleksander Klumberg , Eesti 7329 |
1928 | Paavo Yrjölä , Soome 8053 MR | Akilles Järvinen , Soome 6931 | Ken Doherty , USA7706 |
1932 | Jim Bausch , USA 8462 MR | Akilles Järvinen, Soome 8292 | Wolrad Eberle , Saksamaa 8030 |
1936 | Glenn Morris , USA 7900 MR | Bob Clark , USA 7601 | Jack Parker , USA 7275 |
1948 | Bob Mathias , USA 7139 | Ignace Heinrich , Prantsusmaa 6974 | Floyd Simmons , USA 6950 |
1952 | Bob Mathias, USA 7887 MR | Milt Campbell , USA 6957 | Floyd Simmons, USA 6788 |
1956 | Milt Campbell, USA 7937 | Rafer Johnson, USA 7587 | Vassili Kuznetsov , NSVL 7465 |
1960 | Rafer Johnson, USA 8392 | C.K. Yang , Taivan 8334 | Vassili Kuznetsov, NSVL 7809 |
1964 | Willi Holdorf , Saksamaa LV 7887 | Rein Aun , NSVL 7842 | Hans-Joachim Walde , Saksamaa LV 7809 |
1968 | Bill Toomey , USA 8193 | Hans-Joachim Walde, Saksamaa LV 8111 | Kurt Bendlin , Saksamaa LV 8064 |
1972 | Nikolai Avilov, NSVL 8454 MR | Leonid Litvinenko , NSVL 8035 | Ryszard Katus , Poola 7984 |
1976 | Bruce Jenner , USA 8618 | Guido Kratschmer , Saksamaa LV 8411 | Nikolai Avilov, NSVL 8369 |
1980 | Daley Thompson , Suurbritannia 8495 | Juri Kutsenko , NSVL 8331 | Serge Želanov , NSVL 8135 |
1984 | Daley Thompson, Suurbritannia 8797 | Jürgen Hingsen , Saksamaa LV 8673 | Siegfried Wentz , Saksamaa LV 8412 |
1988 | Christian Schenk , Saksa DV 8488 | Torsten Voss , Saksa DV 8399 | Dave Steen , Kanada 8328 |
1992 | Robert Zmelík , Tšehhi 8611 | Antonio Peñalver , Hispaania 8412 | Dave Johnson , USA 8309 |
1996 | Dan O'Brien , USA 8824 | Frank Busemann , Saksamaa 8706 | Tomáš Dvorák, Tšehhi 8664 |
2000 | Erki Nool , Eesti 8641 | Roman Sebrle , Tšehhi 8606 | Chris Huffins , USA 8595 |
2004 | Roman Sebrle, Tšehhi 8893 | Bryan Clay , USA 8820 | Dmitri Karpov , Kasahstan 8725 |
[redigeeri] Maailmameistrivõistluste medalivõitjad
Aasta | Kuld | Hõbe | Pronks |
---|---|---|---|
1983 | Daley Thompson , Suurbritannia 8666 | Jürgen Hingsen , Saksamaa LV 8561 | Siegfried Wentz , Saksamaa LV 8478 |
1987 | Torsten Voss , Saksa DV 8680 | Siegfried Wentz, Saksamaa LV 8461 | Pavel Tarnavetski , NSVL 8375 |
1991 | Dan O'Brien , USA 8812 | Mike Smith , Kanada 8549 | Christian Schenk , Saksamaa 8394 |
1993 | Dan O'Brien, USA 8817 | Eduard Hämäläinen , Valgevene 8724 | Paul Meier , Saksamaa 8548 |
1995 | Dan O'Brien, USA 8695 | Eduard Hämäläinen, Valgevene 8489 | Mike Smith , Kanada 8419 |
1997 | Tomáš Dvorák , Tšehhi 8837 | Eduard Hämäläinen, Soome 8730 | Frank Busemann , Saksamaa 8652 |
1999 | Tomáš Dvorák,Tšehhi 8744 | Dean Macey , Suurbritannia 8556 | Chris Huffins , USA 8547 |
2001 | Tomáš Dvorák, Tšehhi 8902 | Erki Nool , Eesti 8815 | Dean Macey,Suurbritannia 8603 |
2003 | Tom Pappas , USA 8750 | Roman Šebrle , Tšehhi 8634 | Dmitri Karpov , Kasahstan 8374 |
2005 | Bryan Clay , USA 8732 | Roman Šebrle, Tšehhi 8521 | Attila Zsivoczky , Ungari 8385 |
[redigeeri] Välislingid
- Kümnevõistluse meeste kõigiaegade edetabel
- Kümnevõistluse meeste kõigiaegade edetabelTulemused kuni 8200 punktini
- Kümnevõistluse naiste kõigiaegade edetabel
- Kümnevõistluse meeste edetabelid
2006- 2005-2004-2003-2002-2001 (Acrobat Reader lehekülg 82)-1999 (Acrobat Reader lehekülg 30)
- Kümnevõistluse naiste edetabelid