Kairo
Allikas: Vikipeedia
|
Kairo
[ ] araabia القاهرة
Al-Qāhirah {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|
Pindala: km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 7 735 000 (2005),
linnastus 15,7 miljonit |
Kairo (araabia keeles 'võitja' või 'kindlus') on Egiptuse pealinn ja Aafrika suurim linn. Elanike arv linnastus on üle 15 miljoni.
Kairo asub Niiluse alamjooksul jõe mõlemal kaldal, vahetult lõunas sellest kohast, kus Niilus hargneb ja moodustab delta. Vanalinn paikneb jõe paremal ehk idakaldal, ent 19. sajandil laienes ta eeskätt lääne poole ning linna euroopalikumad linnaosad on Niiluse vasakul ehk läänekaldal.
Üle Niiluse on ehitatud hulgaliselt sildu, mis ühendavad kaldaid nii omavahel kui ka jõesaartega. Linna varustamiseks veega on rajatud hulgaliselt kanaleid.
[redigeeri] Ajalugu
Antiikajal ei voolanud Niilus päris tänapäevases sängis ja Kairo jäi jõest eemale, mistõttu polnud võimalik sinna linna rajada. Kairost 19 km lõunas asus Vana-Egiptuse üks pealinnu Memphis.
Esimene asula tänapäeva Kairo ajal oli Rooma sõjaväelaager umbes 150. aastast. See asub Vana-Egiptuse kunagise kanali ääres Niilusest Punasesse merre.
Laagri ümber kasvas linn, mille 642 vallutasid araablased. Araablased ehitasid ümber linna kindlustused ja ehitasid Kairosse esimese mošee Aafrikas. Linn sai nii Omaijaadide kui Abassiidide sõjaväeliseks keskuseks.
Aastal 972 vallutasid linna Fatimiidid ja nimetasid ta ümber Kairoks Marsi järgi, mis Kairo asutamise päeval olevat tõusnud. Nad asutasid Kairosse Al-Azhari ülikooli, mille tõttu Kairo kujunes Egiptuse haridus- ja filosoofiakeskuseks.
12. sajandi keskel vallutasid linna seldžukid. Saladin ja tema järeltulijad laiendasid linna ja rajasid ka Kairo kindluse. Veelgi suurendas Kairo tähtsust Bagdadi rüüstamine 1258. Järgmise 250 aasta jooksul oli Kairo Lähis-Ida, aga võib-olla kogu maailma teadus- ja kunstikeskus. 1315–1348 oli Kairo maailma suurim linn.
1517 vallutas Osmanite impeerium Selim I juhtimisel Kairo. 17. sajandil taastasid mamelukid sisuliselt iseseisvuse, ehkki jäid nominaalselt Osmanite vasallideks.
Napoleon vallutas Egiptuse 1798 ning kairo alistus lahinguta. 1800 tapeti asevalitsejs Jean Baptiste Kléber ning Prantsuse okupatsioon lõppes sellega. Egiptusesse ei jäänud sellest suuri mõjusid.
1851 sai linn raudteeühenduse Aleksandriaga. Suuresti aitas kogu Egiptuse arengut 1869 avatud Suessi kanal.
