Kasari jõgi
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
|
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Jõe lähe | Hagudi külast 10 km loode pool | |||||
| Suubub | Matsalu lahte | |||||
| Valgla riigid | Eesti | |||||
| Valgla pindala | 3210 km² | |||||
| Pikkus | 112 km | |||||
| Jõe lang | 0,15 m/km | |||||
| Jõe vooluhulk | 23-28 m³/sek | |||||
| Parempoolsed lisajõed | Ellamaa oja, Urevere oja, Luiste jõgi, Kiisaoja, Liivi jõgi ja Rannamõisa jõgi | |||||
| Vasakpoolsed lisajõed | Vardi jõgi, Konnaveski oja, Pühaoja, Vigala jõgi, Allika jõgi, Vanamõisa jõgi, Penijõgi ja Tuudi jõgi | |||||
Kasari jõgi on Lääne-Eesti veerohkeim jõgi. Kogu Eestis on veerohkemad vaid Narva, Pärnu ja Suur Emajõgi. Jõgi algab Kohila alevist läänes ja suubub Matsalu lahte.
Kasari jõe pikkus on 112 kilomeetrit (koos veerohkeima haru Vigala jõega 121 kilomeetrit), jõgikonna suurus umbes 3400 ruutkilomeetrit (koos deltaga liitunud Rannamõisa jõgikonnaga). Aasta keskmine vooluhulk suudmes jääb enamasti 25...30 kuupmeetrini sekundis.
Suurimad lisajõed on paremalt poolt Ellamaa ja Urevere oja, Luiste, Kiisaoja, Liivi ja Rannamõisa jõgi (suubub deltasse) ning vasakult Vardi jõgi, Konnaveski oja, Pühaoja, Vigala, Allika ja Vanamõisa jõgi, Penijõgi ja Tuudi jõgi. Suur põhjapoolne suudmeharu on tuntud ka Rõude jõena. Kesk- ja ülemjooks kuni Vigala jõega ühinemiseni on tuntud ka Teenuse jõena.
Tuntud on Kasari jõgikonna aladel üleujutused (Kasari luht). Suurte üleujutuste tõttu on Kasari jõe alamjooksule ehitatud pikk raudbetoonsild (valmimisel maailma pikim raudbetoonsild — 307 m, ehitatud 1905, arhitektuurimälestis). Viimane on tänapäeval kasutusel jalakäijate sillana, millel on öösiti dekoratiivvalgustus. Sõidukite liikluseks on mõnisada meetrit suudme poole uus sild ehitatud (renoveeritud 2006).
Hüdroloog August Loopmann pidas Kasari jõgikonna peajõeks hoopis Vigala jõge, millel on ühinedes Teenusega umbes kaks korda suurem vooluhulk.
