Alev
Allikas: Vikipeedia
Vajab toimetamist |
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula. Nõukogude ajal võis Eestis aleviks saada vähemalt 2000, tänapäeval juba 1000 alalise elanikuga asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka.
16. sajandil oli Eestis 14 alevit, 1. jaanuaril 1983 24 alevit. Tänapäeval [1] on Eestis 10 alevit: Aegviidu, Järva-Jaani, Järvakandi, Kohila, Kohtla-Nõmme, Lavassaare, Märjamaa, Pärnu-Jaagupi, Tootsi ja Vändra. Neist 6 (Aegviidu, Järvakandi, Kohtla-Nõmme, Lavassaare, Tootsi ja Vändra) on samanimelise valla ainsad asulad (alevvald).
[redigeeri] "Alev" tõlkevastena
[redigeeri] Saksakeelsed maad
Markt (Marktdorf, Marktort) oli algselt vald, millel oli turuõigus (õigus turgu pidada). Suuremaid selliseid valdu nimetati ka Marktflecken (alev). Neil valdadel olid siis ka linnadega sarnased õigused (Minderstadt).
Tänapäeval on igal vallal õigus turgu pidada ning nimetusel Markt pole enam suuremat sisulist tähtsust.
Saksamaal Baieri liidumaal võib liidumaa valitsus suurema kreisisisese valla tolle taotlusel ametlikult "aleviks" (Markt) kuulutada.
[redigeeri] Viited
- ^ Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine. Valitsuse määrus, jõustus 12.03.2006