Koblenz

Allikas: Vikipeedia

Koblenz
[ ]

saksa Koblenz

{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Koblenzi vapp

Pindala: 105 km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 106 600 (2005)

koordinaadid: 50°22′ N 07°36′ E

Koblenz on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Reini ääres Moseli suudmes. Suurtest linnadest asuvad Koblenzi läheduses Mainz (90 km ülesvoolu) ja Bonn (60 km allavoolu). Enne 1926. aastat kasutati ka nimekuju Coblenz.

[redigeeri] Ajalugu

Gallia sõjas lasi Caesar aastal 55 eKr Koblenzi lähedal ehitada silla üle Reini jõe. Koblenzis on välja kaevatud roomlaste asula varemed, mis pärinevad umbes aastast 20 eKr. Aastal 8 eKr rajasid roomlased sinna kindluse Castellum apud Confluentes ('Kindlus jõgede kokkuvoolu kohas'). See andis alust 1992 tähistada linna 2000. sünnipäeva. Koblenz on üks vanimaid saksa linnu (vanim on Köln).

5. sajandi keskel vallutasid frangid roomlaste asula ja Koblenzist sai frangi kuningate residents. 882. aastal hävitasid linna normannid.

Heinrich II kinkis 1018 frankide kuningalossi Trieri peapiiskopile Poppo von Babenbergile. Alates 1198 kuulus Trieri peapiiskop kuurvürstide nõukokku. 13. sajandil hakkas Koblenz Reini Liidu liikmena kiirelt arenema ning Koblenzi õitseng kestis kuni Kolmekümneaastase sõjani. 1632 vallutasid linna Rootsi väed ja loovutasid selle prantslastele. Saksa-Rooma riik võttis 1636 linna tormijooksuga tagasi. 1688 vallutasid prantslased taas Koblenzi ja hävitasid selle vanalinna.

1794 vallutasid Koblenzi revolutsioonilise Prantsusmaa väed François Marceau juhtimisel, kes küll ise lahingus langes. Koblenz liideti Prantsusmaaga ja sai 1801 Luneville'i lepinguga Reini-Moseli departemangu keskuseks. 1814 vallutasid linna Vene väed. Viini kongress andis 1815 linna Preisimaale ja 1822. aastast asus Koblenzis Preisimaa Reini liidumaa valitsus. Esimese maailmasõja ajal okupeerisid Koblenzi taas Prantsuse väed ja selleks, et linna nimi oleks vähem prantsuspärane, otsustati seda 1926. aastal kirjutada ainult K-ga.